+ All Categories
Home > Documents > Leksion para i Eskeuelan Talo’ - University of Guam...Grådon Leksion: 6 Suhetu/Asunto: Si Pedro...

Leksion para i Eskeuelan Talo’ - University of Guam...Grådon Leksion: 6 Suhetu/Asunto: Si Pedro...

Date post: 26-Jan-2021
Category:
Upload: others
View: 0 times
Download: 0 times
Share this document with a friend
9
Leksion para i Eskeuelan Talo’
Transcript
  • Leksion para i Eskeuelan Talo’

  • Titulon Leksion:

    Si Pedro yan I Hilet Oru na Ko’ko’

    Ma’estra/ro: Siñora Char Cruz, Eskuela: Jose Rios Eskuelan Talo’Grådon Leksion: 6Suhetu/Asunto: Si Pedro yan I Hilet oru na Ko’ko’Fecha: Huebes, disi-ochu gi Agosto dos mit disi sais

    Ha’åni Diha Mes SåkkanLeksion: Diha Simåna Dos Simåna

    Mididan Suhetu: M.1.1Manggågao yan mamaisen difirentes klåsen kuestion entre difirensiåo na sichu’asion susiåt.M.1.3 Manakuentusi ya manana’i pat- tekulåt na emfotmasion yan upiñon.M.2.4 Komprende yan entetpet håfa ilek-ñiñiha i manma tuge’ siha na matiriåt put difirentes

    klåsen asunto. M.2.5 Mama’nu’i kinemprende put i påsu ni’ ma ayek para ma taitai a’gang pat ma atan ma taitai

    ya guaha ayudu entre i tinige’ para u asiste i kinemprende.M.3.1 Mångge’ kaddada’ na tinige’ ya ma usa difirensiåo na bukabulåriu yan estråktura.m.3.2 Mampresenta ginen i esta ma pripåra na matiriåt yan matiriåt ni’ prinipåran i estodiånte put

    difirensiåo na asunto tåtkomu kombetsasion, kaddada’ prugråma, yan dimimoria siha.M.3.4 Fino’ Chamoru.M.4.3 Ekungok yan taitai matiriåt gi fino’ Chamoru tåtkomu lihende, kostumbre siha,

    chathinengge, atpahon, yan fina’chalek.

    Risutton Ginagåo Eskuela (ESLRS):Gai guinaha na sinåtban prublemaSiudadanun pattesepasionMenhalom yan kreatibu na hinassuyanTrabadot na mannungo’

  • Hinallan Atension:Huegun Ina’achagin Bukabulariu, bingo

    Leksion gi Hineråt:Ma’atbånsa I tiningo yan kinemprende pot I estoria

    Opyektibu/Punton i Leksion Siha:Debidi i estodiånte siha u ma tungo’ este låo ti este ha’ para chi-ña:

    Manggågao yan mamaisen difirentes klåsen kuestion entre difirensiåo na sichu’asion susiåt.

    Manakuentusi ya manana’i pat- tekulåt na emfotmasion yan upiñon.

    Komprende yan entetpet håfa ilek-ñiñiha i manma tuge’ siha na matiriåt put difirentes klåsen asunto.

    Mama’nu’i kinemprende put i påsu ni’ ma ayek para ma taitai a’gang pat ma atan ma taitai ya guaha ayudu entre i tinige’ para u asiste ikinemprende.

    Mångge’ kaddada’ na tinige’ ya ma usa difirensiåo na bukabulåriu yan estråktura.

    Mampresenta ginen i esta ma pripåra na matiriåt yan matiriåt ni’ prinipåran i estodiånte put difirensiåo na asunto tåtkomu kombetsasion, kaddada’ prugråma, yan dimimoria siha.

    Fino’ Chamoru.

    Ekungok yan taitai matiriåt gi fino’ Chamoru tåtkomu lihende, kostumbre siha, chathinengge, atpahon, yan fina’chalek.

  • ITL (Inaplikan Tiningo’ Lengguåhi):

    Bukabulariu: machakchak, manana,sanhaya,sanlagu,sanlichan sankattan, sabana,chi’ok,antisipasion, eskapayi,rastreha, ansopbla,okkodon,mangle,metton,siñåt,låsu,esgunao

    Kuestion yan Ineppe:

    Håfa I titilun esti na estoria?Håyi tumugi I estoria?Pot håyi esti na estoria?Amånu anai masusedi esti na estoria?Håfa masusedi gi tinituhon I estoria?Håfa masusedi gi entalo’ I estoria?Håfa masusedi gi uttemo gi estoria?

    Lepblo/ Matiriåt Siha :Pisara, lepblon nota,

    Finalågon I Leksion:• Introdusi I listan mididan suhetu.• Introdusi titiliun leksion.• Introdusi I listan bukabulariu.• Tugi I kuestion yan ineppe.• I estudiante para u makopia I listan bukabulariu.

    Modifikasion:Usa I realia

    Pinaktikan Inesgaihon:Sinangan I palabran bukabulariu.Inaligaon palabraKombetsasion uno yan otruIlao Kinemprende:Prisentasion yan I prinaktikan I inesgaihon.

    Ibaluhasion Leksion:Prisentasion yan I Chagin checho pappet.

    Maneran Finanå’gue:Sotta- tiempo para u mapraktika.

    I aktebidåt gi finakpo’ i leksion para preba:Praktika I mapan I estoria ya u ma’prisenta aksion.

    Hinanåo Uriyan Islas:

    Ilao kao guaha pinarehu-na esti na estoria yan I pumalu siha na estoria gi islan pasifiku siha.

    Listan matiriåt ni’ para u umentåyi i leksion:

    Lepblon estoria Si Pedro yan I Hilet Oru na Ko’ko’

  • Titulon Leksion:

    Si Pedro yan I Hilet Oru na Ko’ko’

    Ma’estra/ro: Siñora Char Cruz, Eskuela: Jose Rios Eskuelan Talo’Grådon Leksion: 6Suhetu/Asunto: Si Pedro yan I Hilet oru na Ko’ko’Fecha: Huebes, disi-ochu gi Agosto dos mit disi sais

    Ha’åni Diha Mes SåkkanLeksion: Diha Simåna Dos Simåna

    Mididan Suhetu: M.1.1Manggågao yan mamaisen difirentes klåsen kuestion entre difirensiåo na sichu’asion susiåt.M.1.3 Manakuentusi ya manana’i pat- tekulåt na emfotmasion yan upiñon.M.2.4 Komprende yan entetpet håfa ilek-ñiñiha i manma tuge’ siha na matiriåt put difirentes

    klåsen asunto. M.2.5 Mama’nu’i kinemprende put i påsu ni’ ma ayek para ma taitai a’gang pat ma atan ma taitai

    ya guaha ayudu entre i tinige’ para u asiste i kinemprende.M.3.1 Mångge’ kaddada’ na tinige’ ya ma usa difirensiåo na bukabulåriu yan estråktura.m.3.2 Mampresenta ginen i esta ma pripåra na matiriåt yan matiriåt ni’ prinipåran i estodiånte put

    difirensiåo na asunto tåtkomu kombetsasion, kaddada’ prugråma, yan dimimoria siha.M.3.4 Fino’ Chamoru.M.4.3 Ekungok yan taitai matiriåt gi fino’ Chamoru tåtkomu lihende, kostumbre siha,

    chathinengge, atpahon, yan fina’chalek.

    Risutton Ginagåo Eskuela (ESLRS):Gai guinaha na sinåtban prublemaSiudadanun pattesepasionMenhalom yan kreatibu na hinassuyanTrabadot na mannungo’

  • Hinallan Atension:Huegun Ina’achagin Bukabulariu, bingo

    Leksion gi Hineråt:Ma’atbånsa I tiningo yan kinemprende pot I estoria

    Opyektibu/Punton i Leksion Siha:Debidi i estodiånte siha u ma tungo’ este låo ti este ha’ para chi-ña:

    Manggågao yan mamaisen difirentes klåsen kuestion entre difirensiåo na sichu’asion susiåt.

    Manakuentusi ya manana’i pat- tekulåt na mfotmasion yan upiñon.

    Komprende yan entetpet håfa ilek-ñiñiha i manma tuge’ siha na matiriåt put difirentes klåsen asunto.

    Mama’nu’i kinemprende put i påsu ni’ ma ayek para ma taitai a’gang pat ma atan ma taitai ya guaha ayudu entre i tinige’ para u asiste i kinemprende.

    Mångge’ kaddada’ na tinige’ ya ma usa difirensiåo na bukabulåriu yan estråktura.

    Mampresenta ginen i esta ma pripåra na matiriåt yan matiriåt ni’ prinipåran i estodiånte put difirensiåo na asunto tåtkomu kombetsasion, kaddada’ prugråma, yan dimimoria siha.

    Fino’ Chamoru.

    Ekungok yan taitai matiriåt gi fino’ Chamoru tåtkomu lihende, kostumbre siha, chathinengge, atpahon, yan fina’chalek.

    ITL (Inaplikan Tiningo’ Lengguåhi):Bukabulariu: machakchak, manana,sanhaya,sanlagu,sanlichan sankattan, sabana,chi’ok,antisipasion, eskapayi,rastreha, ansopbla,okkodon,mangle,metton,siñåt,låsu,esgunao

    Kuestion yan Ineppe:

    Håfa I titilun esti na estoria?Håyi tumugi I estoria?Pot håyi esti na estoria?Amånu anai masusedi esti na estoria?Håfa masusedi gi tinituhon I estoria?Håfa masusedi gi entalo’ I estoria?Håfa masusedi gi uttemo gi estoria?

  • Lepblo/ Matiriåt Siha:Pisara, lepblon nota,

    Finalågon I Leksion:• Introdusi I listan mididan suhetu.• Introdusi titiliun leksion.• Introdusi I listan bukabulariu.• Tugi I kuestion yan ineppe.• I estudiante para u makopia I listan bukabulariu.

    Modifikasion:Usa I realia

    Pinaktikan Inesgaihon:Sinangan I palabran bukabulariu.Inaligaon palabraKombetsasion uno yan otru

    Ilao Kinemprende:Prisentasion yan I prinaktikan I inesgaihon.

    Ibaluhasion Leksion:Prisentasion yan I Chagin checho pappet.

    Maneran Finanå’gue:Sotta- tiempo para u mapraktika.

    I aktebidåt gi finakpo’ i leksion para preba:Praktika I mapan I estoria ya u ma’prisenta aksion.

    Hinanåo Uriyan Islas:

    Ilao kao guaha pinarehu-na esti na estoria yan I pumalu siha na estoria gi islan pasifiku siha.

    Listan matiriåt ni’ para u umentåyi i leksion:

    Lepblon estoria Si Pedro yan I Hilet Oru na Ko’ko’

  • VOCABULARY CHART:__________________________________________

    PALȦBRA (WORD) HȦFA (WHAT) DISKRIBI (DESCRIBE)

    YUNGA’ (DRAW)


Recommended