KIREV KARLOVA Nr. 5Mai 2015

Karlova lipp - Karlova ehe - The 4 uus elu - Karlova teater ja sadam - Pargi tn remont kogukonnakoolid - barlovlane Karlovas - kunst ja kirjandus - Karlova suur plemine

portselanipood The tnaval - pomm(i)uudis - Anna Edasi retsept

Kirev KARLOVA2

Kllap ongi parem, et renoveerimistd jid sgisel pooleli ja oma jtku ootama. Kuigi selts ei saavutanud kike soovitut, on siis-ki phjust loota, et juba sel aastal saab Pargi tnaval nii jalgrattal kui jalgsi mrksa mu-gavamalt ja ohutumalt liigelda ning tervik koos Karlova platsiga The tnava poolses otsas on ilus.

Enamasti on vaja videlda ja seista hea-de asjade ja mtete eest. Kuid vahel tulevad head asjad peaaegu et ise ktte. Eelmisel sgisel toimus kaks Karlovale kahtlema-ta vga thtsat sndmust. Oktoobris avati sadam, mis hakkas kandma Karlova sada-ma nime. Sadama avamine vis jda palju-dele karlovlastele mrkamata, aga seda enam on uue hooaja alguses tore teadvustada, et Karloval on nd olemas oma jevrav! Selle kevade Karlova pevade rongkik saab algu-se just uuest sadamast ja kllap on karlov-lased edaspidigi oodatud sadama pakutavat kasutama. Koos sadama valmimisega sai korda suur tkk jerset ala.

Teine sndmus leidis aset The tnaval endine baptistide palvemaja, mille on pro-jekteerinud tuntud arhitekt Arnold Matteus, sai koduks kllap parimale vimalikule uue-le asukale teatrile. Loogilise jtkuna kan-nab teater Karlova teatri nime. See koht on vrt les otsida kigil. Mida enam uue teatri

toetajaid vaatajate nol, seda paremini saab teater elu sisse. Ruumid on vgagi teateri-likud ning ajastutruult korda tehtud. Seltsi esindajad on teatri juhiga kohtunud ja soov koostd teha on vastastikune, eriti silmas pidades jrgmist aastat, mil Karlova linnaosa saab 100 aastat vanaks. Mis viks olla parem kui ks temaatiline teatrietendus. Vib-olla on vimalus kaasa la sinulgi, kes sa oled etendusi siiani jlginud saalist.

Head karlovalased ja seltsilised! Mida tei-le soovida ja oodata? Thelepanu, mrkamist ja kaasalmist. Kutsu aktiivne sber, naaber vi tuttav seltsielus kaasa lma, aktiivseid inimesi ei ole kunagi palju. Naabruskonna- ja kogukonnaseltse on prast meie seltsi loomist, eriti viimastel aastatel, lisandunud nagu seeni heal sgisel. Kogukonnaseltsil on mrksa suuremad vimalused linna-elu suunata kui ksikisikul. Seltsid oma-korda on asunud organiseeruma ja looma koostvrgustikke.

Seltsigem! Huvituge, kuidas naabril lheb. Tunnustage teda mne hea snaga. Vahel viks ju naabri klla kutsuda! Koos tekib mni idee, mida teistelegi tutvustada.

Kena uut kirevat kevadet!

Seltsigem!Arne Hall Eha tnavalt, Karlova seltsi esimees

Liikudes tnavusel pikal varakevadel mda veel talveunes olevat Pargi tnavat, meenuvad tahes-tahtmata eelmise suve diskussioonid ja kirjavahetus ning kohtumised, et leida selle omanolise ja ainulaadse kivisillutisega tnavale parim tulevikulahendus.

ILLUSTRATSIOON: Lipu joonis (autor Aide Eendra)

Kirev KARLOVA2 Kirev KARLOVA 3

Karlova lipu luguAili Saluveer The tnavalt, Karlova seltsi juhatuse liige

Leppisin kokku disainer Aide Eendraga, vaatasime koos Karlova pevade kavade kujundusi, arutasime vrve ja ideid ning Aide tegi valmis lipu esimesed kavandid. Valisime seltsi juhatuse ja Karlova pe-vade toimkonnaga mrtsis viis kavandit vlja ning panime need seltsi meililisti ja Facebooki arvamuste avaldamiseks les.

Tugeva eelistuse sai kavand number 2, mida Aide seejrel veel tiendas. Karlova Seltsi lipust sai Karlova lipp, sobitasime veel vrvitoone ja siis lkski kavandatu tsse lipud tegi valmis Lipuvabrik O.

Lipp sai kolmevrviline: kollane-rohe-line-pruun, keskel pruun majakujuline puu, selle all tekst KARLOVA.

Kollase vrvi thenduseks on pike, soo-jus, puit, puumajad ja vrvid Karlovas.

Roheline thendab rohelist Karlovat, ro-helist mtteviisi ning roheluse, roheala-de hoidmist ja silitamist.

Majakujuline puu on Karlova Seltsi logol, mille autor on Vambola Moldov.

Logo tutvustuseks kir jutas ta: Tunnuslause Karlova suur puustlinn elukeskkond, mis oma eripra ja arhitektuurse struktuuriga eeldab inimes-telt teatud elustiili Teatud moel joo-nistatud tnavate rgastik meenutabki puud Puud ja tnavad ja maja on kik olemas ja vib-olla veel midagi igaks otsib ja leiab selle sealt les.

Tunnuslause ise prineb kirjanik Mehis Heinsaarelt ja logol olev puu on priselt ka olemas suur looduskaitsealune tamm nne ja Kalevi nurgal.

Esimest korda lehvis Karlova lipp Karlova sadamas 1. mail Emaje hoo-aja avamisel. Pris uhke oli seda vaada-ta. Praeguseks on suuri majalippe tellitud 15, vikesed ksilipud tulevad tnavale Karlova peva rongkigus. Lipu kavand on hsti vastu vetud, loodame, et lipp saab Karlovale omaseks ja aitab hoida karlovlaste meie-tunnet. Soovi korral saab endale tellida ka Karlova majalipu.

Juba mitu aega oli jutuks, et Karlova seltsile on vaja lippu. Aasta alguses otsustasime seltsi juhatuses, et teeme mtte lpuks teoks. Arutasime ja vtsime kavandi aluseks pikeseloojangu ja majakatuste silueti, mis oli mni aasta tagasi Karlova pevade kaval, ning seltsi logo.

Kirev KARLOVA4

Remondi tegemine on miljvrtuslikul hoonestusalal sellevrra keerukam, et ta-valahendused sageli ei sobi. Hoolikamalt tuleb valida materjale ja detaile, melda tuleb sellele, mis ajaloolisesse konteksti sobib ja kas mni esmapilgul odav ja kiire lahendus lpptulemust ra ei riku.

Karlova seltsi linnaruumi toimkon-na eestvedamisel tunnustatakse igal aas-tal Karlova pevadel linnaosa miljd rikastavaid hooneid ja ehitisi. Eeskujuks tuuakse sellised majad ja krvalhooned, millest vana maja korrastamisel vi uue ehitamisel ppida.

2015. aasta Karlova ehe on sstvalt renoveeritud korterelamu The 40. Mrkides Karlova tuiksoone The tnava ristumist Tolstoi tnavaga, paistab hoone oma kolme korruse ja nurgatorniga kau-gele silma.

The 40 hoone ehitati omal ajal val-mis oluliselt tagasihoidlikumana, kui pro-jekt ette ngi. Nd otsustas korterihistu vanad joonised ette vtta ja omaaegse-te ehitusmeistrite auvla tasuda. Suurem osa korteritest kuulub veel praegugi hoo-ne algse omaniku prijatele ja ka nende huvi oli muuta maja sama suursugusu-seks nagu esialgu planeeritud. Ehitustd algasid 2013. aasta sgisel.

Karlovaehedamajariitunnustabkorterihistut eelkige algupraste aken-de ja uste taastamise eest. Hoone ji silma ka mastaapide poolest nii suure korter-elamu tervikuna ja miljtundlikult reno-veerimine ei ole lihtne.

Verandaakende restaureerimiseks ning teiste akende ja vlisuste valmista-miseks originaalprojekti jrgi saadi res-taureerimistoetust Tartu linnavalitsuselt.

Majaesimesekorrusenurkaehibriileteadaolevalt esimene Karlovas taastatud petikuks, mis markeerib eelmise sajandi keskpaigas nii levinud sissepsu tnava res paiknenud vikepoodi.

Fassaadilaudist katab maitsekas pastel-ne vrvitoon, katusel on traditsiooniline valtsplekk. Kui veel tuulelipp tornitipus lehviks Korrastati ka Tolstoi tnava poolne piirdeaed.

Korterihistu esindaja Taavi Tuur tles, et jb remondiaega meenutama positiivselt. Tema snul mdusid ehi-tustd tnu korteriomanike ksmeelele, asjalikulejalubadusipidavaleehitusfir-male ning Tartu linnavalitsuse ja Kredexi toetustele ilma suuremate llatusteta. Sel kevadel algavad renoveerimistd maja suuremas trepikojas.

Ainsanariivasriiliikmetesilma,et maja kasvas renoveerimistde tttu veidike paksemaks. Maja sokkel ji aga samadesse mtudesse ja seetttu mjub nd blukesena. Hoone energiathusa-maks muutmiseks peaks miljalal kaa-luma peale seinte soojustamise ka teisi alternatiive. Siiski on positiivne, et aknad ja uksed on tstetud fassaadipinnaga samale joonele ja mjuvad loomulikult.

KARLOVA seLts tunnustAb VeeL:

K a l l ere i a a d r e s s i l Vaba 21 . Kahekorruselistel puukuuridel on Karlova ajaloolises hoonestuses vrtus-lik roll. Selle tunnustusega rhutame, et hoone kenasti korda tegemiseks piisab vhesest ja igahele jukohasest. Sageli tuleb vaid lagunenud tarindid paranda-da vi asendada. Kuur on viimistletud keeduvrviga.

Silmapaistev on ka tasakaaluka arhi-tektuuriga Karlova uus sadamahoone Rebase 18. Arhitekt Tnu Laaneme on lahendanud sadamahoone tnapevases vtmes, materjalidena on kasutatud puitu ja betooni. Sadamahoone toetab jere

Korterelamu aadressil The 40 vrtustab Karlova miljd

Kristina Kurm Eha tnavalt Karlova seltsi linnaruumi toimkond

Karlova seltsi ks phieesmrk on linnaosa milj hoidmine. Ka Tartu linna ldplaneering nimetab Karlovat miljvrtuslikuks linnaosaks. Miljd on raske snadesse panna, igahe jaoks on see veidike erineva thendusega. Milj kujunemisel on vga suur roll keskkonnal. Linnaosa milj sltub suurel mral sellest, mida me ues viibides neme ja tunneme.

Foto

: Aili

Sal

uvee

r

Kenasti korrastatud kallerei Vaba 21 hoovis.

Kirev KARLOVA4 Kirev KARLOVA 5

positiivset arendamist ka Karlova linna-ruumi mistes.

riitstabesilekauut korterelamut Lille 8. Samuti jid heakskiitu vrivalt silma tundlikult korda tehtud ja kasutu-sele vetud vana ait ja kelder ning tasa-kaalukalt olemasolevate hoonete vahele sobitatud aiarajatised Kalevi 11/11a krundil. See on hea nide eeskujulikust linnaruumi jreltihendamisest kesklinna piirkonnas.

Kahjuks ei saa tunnustada Lille ja Kalevi tnavate nurgakompleksi tervi-kuna. igeks ei saa pidada Kalevi 11 elamu rekonstrueerimist, ajaloolisele hoonele oleks pidanud lhenema hoopis restaureerija pilguga. Ilus ja sirge neb see vana maja vlja just seetttu, et vana seal peaaegu alles ei ole. Seetttu on ka hoone seinal olev muinsusvrtuse tahvel tiesti ebakohane.

riisosalesidKarlovaseltsilinnaruu-mi toimkonna, Tartu linnavalitsuse kul-tuurivrtuste teenistuse ning Hea Maja Poe esindajad.

Karlova ehetega tutvumise jalgratta-ekskursioon toimub 13. mail. Auhinnad antakse ktte Karlova peval 16. mail 2015. Auhinnad panevad vlja Karlova selts, Hea Maja Pood ja Maalermeister.

Kahekorruseline puitvoodriga kortermaja Peva 25 oli rii vaadatud majadest kige miljtruumalt renoveeritud: sobiv lhene-misviis oli leitud nii laudisele, ustele, akendele kui ka rdule ja trepile. Hea on nha, et oma-nik mistab asukoha ja hoonete vrtust.

Li l le 10 ( lo o dusmaja) s ai par ima uusehit ise auhinna. Kar isma arhi -tektid on selle ansambli hsti lahendanud tnapevane arhitektuur ilusa pargialaga sulandub hsti loodusesse ja maastikku.

Foto

: Kris

tina

Kurm

Foto

:d T

oom

as L

iivam

gi

2015. aastal saab Karlova eheda tiitli The 40 . riile meeldis vga petikuks The 40 hoone fassaadil. Vib-olla mjuks see veelgi paremini, kui ukseklaase imiteeriv osa oleks valge asemel kaetud mne tumedama vrvitooniga.

Karlova ehe 2014, Peva 25.

Mullused tublimad. Karlova ehe aastal 2014

Kirev KARLOVA6

Hoone sai phiosas valmis 1977 ja auditooriumikorpus lisandus 1982. Kmmekond aastat tagasi otsustas li-kool koondada oma teaduskonnad kahte kampusesse humanitaar- ja sotsiaaltea-dused kesklinna ning meditsiini- ja loo-dusteadused Maarjamisa vljale. Suur ppehoone The tnava alguses ji li-kooli plaanidest vlja. Uutest asunikest tuli esimesena 2007. aastal The 4 majja Tartu erakool TERA.

2013 kolisid fsikud Maarjamisa vljale ja likool ms maja maha. Praegu on hoones remont lppjrgus ja esimesed uued rilised platsis Rajaleidja keskus ja Karoliine lastehoid. Maja on suur, jrg-miseks peaks lisanduma Finnairi osakond ja detsembris, prast suviseid fassaaditid ka PRIA.

KARLOVA seRVAL tOimetAVAd RAjALeidjAd

Piret Tatunts, Tartumaa Rajaleidja keskuse juht:

Alates eelmise aasta septembrist alusta-sid td Rajaleidja keskused (tervelt 15) ja seega jagub meid igasse maakonda. Tartumaa Rajaleidja keskus on oma pesa rajanud imearmsasse Karlovasse The 4. Ja nagu rajaleidjatele kohane, olime me selles majas esimesed. Esimesed prast uuestisndi. Ja eriti vahva on see, et meile jrgnesid lapsed, teisena kolis majja lastehoid.

Lapsed, pilased ongi need, kellele Rajaleidja keskuse teenused on meldud.

Kik vanemad kogevad seoses oma lastega mitmesuguseid emotsioone me kogeme nii suurt rmu kui ka suurt muret. Rmu oma laste tegemistest ja arengust ja muret nende tegemiste ja arengu prast. Kik lapsed, kik inime-sed on erinevad ja seeprast peaksime ka iga last toetama ja arendama vastavalt lapse individuaalsust, erilisust silmas pidades, pakkudes parimaid vimalusi ppimiseks.

Enamasti me teame, mis on hea meie lastele, vi vhemalt me arvame, et tea-me. Ja ikkagi jvad kahtlused, kas mu laps saab ikka hakkama valitud lasteaias vi koolis. On tal seal hea? Milline viks

olla just minu lapsele parim kool, parim lasteaed, parim vimalus arenemiseks? Kui pole olemas n- keskmist inimest, siis kahtlemata pole olemas ka keskmist last seega ei ole tavalasteaed ja tava-kool sobiv kigile. Mni laps vajab roh-kem tuge, et teistega sammu pidada vi eakaaslastele jrele juda. Mne lapse puhul tuleb pead kokku panna ja melda vlja, kuidas mitte lasta erilisel andeku-sel kaotsi minna. Rajaleidja keskused le Eesti on just need kohad, kust lapsevane-mad ja petajad saavad nu ja abi ppe ja kasvatamise tingimuste kohaldamiseks vastavalt lapse vimetele ja vajadustele. Peale ppenustajate pakuvad tuge ka karjrinustajad ja nende toel vib oma raja leidmine olla mnusam, huvitavam ja vahel ka turvalisem.

Tartumaa Rajaleidja keskuses t-tavad logopeedid, pshholoogid, sotsiaalpedagoogid, eripedagoogid, kar-jrinustajad ja karjriinfo spetsialis-tid. Kokku on meid 22 ja me tegutseme eesmrgiga toetada lapsi, nende vane-maid ja petajaid. Olgu veel eldud, et meie teenused on tasuta.

Aga see pole veel kik meid toe-tavad head kolleegid maavalitsusest ja linnavalitsusest. Meie selja taga seisab SA Innove ja teised Rajaleidja keskused. Meiega koos toimetavad Tartus hari-duse tugiteenuste keskuse inimesed ja muidugi arvutul hulgal arste, petajaid ja tugispetsialiste koolides, lasteaedades ja mujal.

Koos on kergem, eriti veel siis, kui vaatame hes suunas ja meie eesmrgid

Suur maja Karlova linnapoolsel piiril ehitati esialgu Tartu likoolile fsikahooneks. Kuna hoones on olnud palju keerulise nime ja mitmesuguse otstarbega asutusi, siis teab nii likooli- kui ka linnarahvas seda maja pigem aadressi jrgi tled The 4 ja kigil on kohe selge.

Tartumaa Rajaleidja keskuse ttajad.

Vaade The 4 aknast The tnava ja Peva pargi suunas.

Foto

: Jel

ena

Utit

sna

Foto

: Too

mas

Liiv

amg

i

The 4 uued asukadToomas Liivamgi Vike-The tnavalt

Kirev KARLOVA6 Kirev KARLOVA 7

Muusikandal Karoliines

Foto

: Kar

lolii

ne la

stea

ed

Karlova Seltsi kroonika

Sel aastal vtame ajakirjas kokku seltsi kaks aastaringi.

suVi 2013

Juunis toimus loeng ajaloolistest ehitusstiilidest Karlovas.

20. juunil oli Karlova seltsi ldkoosolek. Seltsi ettepanekul muutus juuni lpus peaaegu kogu

linnaosa piirkiiruse 30 kilomeetrit tunnis alaks. Osaleti linnavalitsuses toimunud Peva pargi arutelul.

sGis 2013 Linnaruumi toimkond osales arutelul Sbra tnava en-

dise tstuspiirkonna (Tarmeko mblitstuse) eda-sise kekigu le.

tALV 2013/2014 Jaanuaris toimus loodusmajas kortermaja mbruse ka-

vandamise seminar-ttuba. Veebruaris toimus Karlova linnaosa liikluskorraldust k-

sitlev ttuba. Talveperioodi ji ka The 19 ja The 19a krundi (endi-

se Kasekese restorani) detailplaneeringu avalik arutelu.

KeVAd 2014 Mrtsis oli Anna Edasi kohvikus kirjandushtu Jrgen

Roostega. Karlova pevad kujundasid linnaosa elu 12.18. maini. Ette hakati valmistama almanahhi Kirju Karlovast III

(alapealkirjaga Karlova kunstis) vljaandmist.

suVi 2014 Karlova Seltsi ldkoosolek toimus 26. juunil. Seltsi vitlus Pargi tnava jalakija- ja jalgratturisbrali-

kuks renoveerimisel, kirjavahetus linnavalitusega, oma seisukohtade esitamine ja selgitamine linnavalitsuse koosolekutel, Tartu Postimehes leidis see kajastamist seitsmel korral.

sGis 2014 Oktoobris andis selts linnavalitsusele teada oma seisu-

koha Lina 4/6/7/8/9/11 ja Aleksandri 32 krundi detail-planeeringu kohta.

Selts osaleb kuni 2016. aastani partnerina kogukonna-koolide projektis Tuluke. Oktoobris toimusid mtte-talguid Forseliuse koolis ja Karlova koolis.

tALV 2014/2015 26. jaanuaril oli loodusmajas Pargi tnava rekonstruee-

rimise teemaline arutelu. Nupidamised linnavalitsusega ja lplik Pargi tnava ja

Pargi-The-Lootuse ristmiku projekti koosklastamine. Talvel arutati koostd Tartu kogukonnameedia kivi-

tamiseks ja slmiti partnerluslepe MT-ga Generaadio.

KeVAd 2015 Algas Karlova pevade 2015 ettevalmistamine. Seltsi ju-

hatus kohtus uute tulijatega Karlovas sadama ja teat-riga, koost arutamine.

Seltsi lipu kavandi hletus, edukaima vljaselgitamine ja lipu valmimine. Esmaesitlus Karlova sadama hooaja avamisel 1. mail 2015.

Selts tutvustas Tulukese projekti Tartu likooli semina-ril Kogukonnad muutmas linnaruumi Supilinna pe-vade raames.

Valmis kogumik Karlova kunstis (jtk kogumikele Kirju Karlovast I ja Kirju Karlovast III).

on hised. hes suunas vaatajaid on testi palju. Kik me siin oleme htel vi teisel moel laste, petajate ja vanemate teenis-tuses hariduse teenistuses, haridust and-mas vi selle andmist toetamas.

Meie kontaktid leiate: www.rajaleidja.ee/tartumaa

mudiLAste mnGumAjA

Silja Kasekamp,Tartu lasteaia Karoliine direktor:

Tartu lasteaed Karoliine laienes The 4 asuvasse majja, kus tegutseb Karoliine lastehoid. Nendes ruumides on ava-tud viis lastehoiurhma. Siin kivad mngimas lapsed vanuses 1,5 kuni 3 eluaastat. Hoolimata kogu hoone suu-rusest on lastehoiu ruumid hubased. Laste ueala asub Karlovale omases looduslikult kaunis keskkonnas ja on linnamrast eemal. uemngudele va-helduseks saavad lapsed kia jalutus-kikudel ka lhedal asuvas pargis. Karoliine lasteaed on teinud tihedat koos-td Karlova kogukonnaga ja nii jtkame oma traditsioone ka selles majas. Aprillis toimus lastehoiu saalis Karoliine muusika-ndala kontsert, kus osalesid Karoliine las-teaia, lastehoiu ja Helika lasteaia lapsed.

Lisaks juba tegutsevatele lastehoiu-rhmadele, avame augustis The 4 majas kolm uut Karoliine lasteaia aiarhma.

Nd on Karlovas suurem lastehoiu ja lasteaia kohtade valik, millest on teliselt hea meel.

Kirev KARLOVA8

Eelmise aasta lpus avas Emaje Suveteater The tnaval Karlova teatrimaja. Enne kui vaatajate ette judis esimese etteastena Edgar Valteri elust pajatav muusikaline lava-lugu, tehti majas phjalik remont ning hoone kujundati mber teatrietendustele sobivaks.

Praegune Karlova teatrimaja ehitati juba 1931. aastal Arnold Matteuse projekti jrgi Tartu Kolgata babtisti koguduse palvema-jaks. Selles hoones on Matteuse kekirja ja arhitektuurihngu tunda tnaseni.

Kogu Arnold Matteuse arhitektuuriloo-ming letab suisa tuhande projekti piiri, millest arvukate eramu- ja kortermajade kr-val paistavad ennekike silma Eesti Panga hoone Munga tnaval (praegu Haridus- ja Teadusministeerium), korporatsiooni Ugala hoone Kuperjanovi tnaval, kirjanik Oskar Lutsu maja Riia tnaval ja muidugi ka Thtvere linnaosa planeering.

Arnold Matteus oli aastatel 19261935 ja 19411944 Tartu linnaarhitekt ning 19441960 linna peaarhitekt.

Karlova teater

Kireva Karlova toimetus tnab pildi- ja arhiivimaterjaliga aidanud Enriko Talvistut, Sulev Vahtret ja Karlova teatrit.

Kirev KARLOVA8 Kirev KARLOVA 9

Sadamasse oled oodatud nii vee- kui maa-teed mda. Kireva Karlova toimetaja vestles Karlova sadama kapteni Martini ja arendusjuhi Heleniga 1. mail, kui sada-mas avati Emaje hooaeg.

Karlova sadam loodi Eesti, Lti ja Venemaa hisprojekti raames. Mni aas-ta tagasi oli praeguse sadama kohal alles thermaa, vsa ja praht. Tsi kll, kunagi varem oli kusagil samas kandis olnud pui-dutehase sadamakoht. Peale Tartu rajati sama programmi raames Eestis sadamad veel ka Rpinasse ja Mustveesse. Hoone ja sadama omanik on Tartu linn, Seto Line Reisid on sadama haldaja ja operaator.

Kohe sadama avamise jrel sgisel algasid siin vikelaevajuhi kursused. Talv oli vaiksem, peale kursuste korraldami-se renditi sadamaruume nii seminarideks kui ka snnipevadeks.

Kuid nd kevadel lheb lahti alles ige sadamaelu. Eelkige aitame paa-diomanikke igal vimalikul viisil, sel-gitab Martin. Sadamas on paaditarvete pood ja siia juurde kuulub ka karavani-park. Peale selle saab siit tellida tellimus-reise Emajele ja Peipsi jrvele.

Helen ja Martin kiidavad uut sada-mahoonet, mis on vga sobilik sisevete sadamale. Hoone vlimus on thelepanu-vriv. Moodsas vtmes, kuid traditsioo-nilise materjaliksitlusega hoone sobib sadamamilj-ga vga hsti. Sisekujundus on hubane ehk nagu Helen tdeb: Kohe esimesest pevast pole siin olnud vrast, nn uue maja lh-na. Sadamahoone auto-rid on arhitektibroo Paik arhitektid.

Sadamarahvas tleb kui hest suust, et sadamasse on oodatud kik huvilised. Sadamakohvik on linnarahvale avatud iga pev. Kohviku seintel on ajaloolised pil-did Emajest, mida tasub kindlasti vaa-tama tulla. Piltidelt on nha, kuidas jgi oli tis lotjasid ja aurikuid. Siis vaa-tad kll kahetsusega, et praegu on ainult meie reisilaevad M/l Alfa ja M/l Hilara, lisaks Jmmu ja Pegasus, reisilaevu on veel vhe, tleb Helen.

Sadamas on ruumi 44 paadile. Enamik kaikohtadest on hooajaks vlja renditud, rentnike hulgas on nii kalamehi kui ka

phapevasitjaid. On ka mned klalis-kohad juhuslikele mdujatele. Sel juhul tuleb oma soovist telefoni vi raadio teel ette teatada, sest vaba kohta ei pruugi parasjagu olla.

Martin rgib, et rendikohtade vastu oli suur huvi ja nendele on praegu isegi jrjekord. Eks aluste arv suureneb iga aastaga. Meie sadam on praegu Tartu ki-ge moodsam ja turvalisem, sest kaisid

valvabturvafirma,selgitab ta populaar-suse phjuseid.

Sadamas seisab ka politseikaater, mis loodetavasti distsiplineerib veel liiklejaid, sest kah-juks on veel neid,

kes reeglitest kinni ei pea ja kihutamisega teised ohtu seavad. Politsei on lubanud jrelevalvet thustada ja hakata rikkuja-tele rohkem karistusi mrama, tleb Helen.

Helen tleb, et see on vga tore, et jesadam ja Rebase sadam on nii lhe-dal ja ksteisel klas kia on vga liht-ne. Emajel on elu nii vhe, et koos teiste sadamatega saame ennast linnas ja lin-navalitsusele mrgatavaks teha. Niteks Emaje festivali ajal juulikuus liigub meil kikide sadamate vahel jetramm. Eks selliseid pnevaid asju tuleb edaspidi veel, rgib Helen.

Karlova sadam osaleb ka Karlova pevade programmis. Laupeval, 16. mail maabuvad Supilinna seltsi esindajad just Karlova sada-mas, kell 10.30 teeb kapten sadamas vikese ekskursiooni ja siis suundutakse rongkigus Karlova pevade peoplatsile. Kohviku uksed on avatud kindlasti ka kohvikutepeval.

Karlova kasvas jelinnaksKristina Kurm Eha tnavalt

Karlova linnaosal ei olnud siiani Emajega sama head hendust kui niteks spradel Supilinnas. Mullu oktoobris avatud Karlova sadam toob je Karlovale lhemale.

Vaade sadamahoonele ja sadamale Spruse sillalt.

Emaje hooaja avamine 1. mail

Foto

: Jar

ek J

eper

aFo

to: H

elen

Jors

Vaata lisa: karlovasadam.ee

Koos teiste sadamatega saame ennast linnas ja linnavalitsusele mrgatavaks teha.

Kirev KARLOVA10

Kui alustada algusest ja vaadata, mil-lest kaheksa aastat tagasi Karlova Seltsi asutamisel rkisime, tuleb tdeda, et koolist vi veel vhem kogukonnakoo-list polnud juttugi. Rkisime elukesk-konnast, miljvrtusest ja vaidlesime Karlova elanike piirkondliku identiteedi-tunde tugevdamise vajaduse le. Ja nende teemadega on selts ennekike ka tegele-nud: liiklus, tnavakatted, uued majad, vanade majade renoveerimine ja muidu-gi htsustunnet toetavad Karlova pevad. Haridusest ja koolist pole phikirjas s-nagi. Kas peaks?

Loomulikult ei korralda linnaosaselts haridust, kuid samas ei remondi me ka tnavaid ega vaheta laudiseid. Kas aga linnaosal ja kogukonnal peaks olema vimalus kaasa rkida kigis laltoodud ksimustes? Julgeme arvata, et jah. Seltsi eesmrk on edendada linnaosa elukesk-konda. Mis teeb elukeskkonna heaks?

Kindlasti mitte ksnes mistlikult liik-levad autod ja puitaknad. Kinnisvara vrtus maailma paljudes linnades sl-tub sellest, kui hea kool on selles piirkon-nas. Kui tnavatel liigume kik, siis kooli thtsuse tajumine oleneb loomulikult sel-lest, kas endal on koolis kimisega vahetu kokkupuude.

Kooli thtsus kogukonnale sltub ilm-selgelt ka sellest, kui hene on seos piir-konnas elamise ja piirkonna kooli vi koolide vahel. Kui koolivalik on ette antud ja seda jrgitakse rangelt (nagu pal-judes riikides tehakse), et vltida ebavrd-suse tekkimist, siis on see seos tugevam. Kui piirkondlikkus on phimtteliselt olemas, kuid seda saab mitmel viisil vl-tida, siis on ka kooli thtsus kogukonna-le viksem. Maapiirkondades vib seda hsti nha. Tugev phikool on paljudele muutunud ellujmise ksimuseks: kas hoida kooli ja panustada selle edenemisse

vi kolida linna. Linnakogukondades on alati ka alternatiivsed ja individualistli-kud valikud: katsetega (eliit)kool, kui on hsti petatud laps; erakool, kui on raha; teine linnakool, kui sber vi sugulane elab soovitud piirkonnas, kuhu ennast sisse kirjutada. Ja alati saab teha oma kooli. Muuta kooli vi lihtsalt sekkuda-gi olemasolevasse kooliellu tundub vga keerukas.

Miks me siis ikkagi otsustasime eel-misel kevadel koos Supilinna Seltsi ja Tartu linnavalitsusega, et kogukonna (piirkonna) lapsevanemad peaksid kooli-elus aktiivsemalt kaasa lma? Laiemast printsiibist rkides on see individualist-like versus kogukondlike valikute ksi-mus. Kui tahame midagi ra teha, peame seda tegema koos. Tugev kogukond ja koostvalmis kool saavad koos pakkuda lastele paremat keskkonda. Loomulikult on enamik kooliasjadest kooli teha, kuid

Kogukond + kool = kogukonnakoolAune Valk Eha tnavalt, Andres Siiman Saekoja tnavalt

Tahame, et lapsed lheksid kooli hea meelega ning et neil oleks seal turvaline ja huvitav, et nad saaksid kia koolis jala ja et nende koolisbrad elaksid lheduses. Umbes nii snastasime veidi enam kui aasta tagasi oma mtted sellest, mida ks kogukonnakool meile, 1. klassi minevate laste vanematele thendab. Mis on vahepeal juhtunud? Ja miks see puudutab Karlova Seltsi?

Foto

: Tar

tu li

nava

litsu

se h

arid

usos

akon

d

Karlova kooli mttetalgud

Kirev KARLOVA10 Kirev KARLOVA 11

ainuksi info parem jagamine avatud uste pevadel vi muul moel kasvatab usaldust ja vimalust koolielus kaasa r-kida. Klassi lastevanemate kogukonna loomine on thtis alus, et lastevahelised suhted oleksid head ja kiusamist vhem. Vanemad saavad aidata kaasa ppet mitmekesistamisele nii koolis (tulles tun-de andma) kui ka vljaspool kooli (kut-sudes lapsi tkohta vi mujale klla). Kooliellu sekkumine annab ka lastele eeskuju, kuidas kodanikuhiskond toi-mib: aktiivselt kaasa les, mitte lootes, et keegi sinu eest teeb ja otsustab.

Nagu seltski, on ka kool vaadeldav ise-seisva kogukonnana. Erinevus on selle kogukonna moodustumise alustes. Erinev on selle sisemine struktuur ja liikmete positsioon ning mis vib olla kige olu-lisem, koolikogukonna liikmete eesmr-gipstitus. Siiski ei ole tegemist suletud organisatsiooniga, mis toimib iseeneses. hendava llina mngivad siin thtsat rolli lapsevanemad, kes usaldavad oma lapse(d) koolile heas usus, et seal omanda-tav haridus annab noorele inimesele vaja-likke oskusi ja teadmisi, mis aitavad tal tiskasvanuna oma eluga ilusti toime tul-la. Jrelikult on vanematel igus huvituda koolielust ning saada teavet maja seinte vahel toimuvast. Jrelikult peab vanema-tel olema vimalus selles osaleda ning mjutada kooli oma maailmavaateliste arusaamade jrgi. Viimane vide ongi tenoliselt see, mis praegust Karlova linnaosa hariduselu vaadates jtab hku kige rohkem ksimrke ning valmistab eri vaatenurki esindavate osaliste jaoks raskusi.

Kool on aastaid aktsepteerinud lapse-vanemate osalemist tasandil, kus neile on

jetud kooli tegemistes abistav roll. Nd aga on tekkimas uus olukord, kus aktiiv-sem osa lapsevanematest neb vimalust, huvi ja tahtmist rkida kaasa kooli ning hariduse sisemise korralduse ksimustes. Selline paradigma muutus on helt poolt nrvekditav nii koolile kui ka vanemate-le, kuid teiselt poolt on need mrgid, mis viitavad, et tegemist on tulevikku suu-natud psiva nhtusega. Tuleb see, mis tuleb! Kuigi iga lapsevanem vib selles protsessis evida isiklikke huve, on his-tegevuse vrtus siin individualistlike huvide tasandamine suunatud eesmrgi-pstituse kaudu. Vanemate dialoog koo-liga sotsiaalses formaadis, kus kogukond suhtleb kogukonnaga, annab mlemale poolele suurema usalduskrediidi ja viks seda pinget maandada.

Peale kodanikuhiskonna mudelda-misele laste tarbeks on vanematel koos tegutsedes vimalik mista ka teiste vane-mate hoiakuid ja arusaamu. Oma pere-ringis elades ning tuttavatega suheldes kipume kapselduma sarnast mttelaa-di kandvate isikute ringi. Samas viks olla vgagi vrskendav avastada enda mber teistsuguseid vrtusi oluliseks pidavaid inimesi ja miks mitte kohenda-da ka enda arusaamu uute mtete paistel. Huvitav vljakutse ja tore vaheldus viks olla rollide vahetumine. Jutt ei ole mitte mehe- vi naisevahetusest, vaid vanemast petaja rollis ning miks mitte ka petajast vanema rollis mnele oma pilasele. Ka sellistel rollimngudel on kogukondlikul toimetamisel toetav thendus ning kogu eelneva mttekigu lpetame mttega, et pime ksteist paremini tundma!

Karlovlased kooli! petajad kodudesse!

Kogukonnakool TULUKESE projektis

TULUKE (tendusphine uus lhenemine) uus koolikultuur Eestis

Kolm alaprojekti, sh uus kogukonnakul-tuur, kus peale nelja Tartu kooli (Forseliuse, Karlova, Kesklinna, Reiniku kool) osalevad Karlova selts ja Supilinna selts.

Projekti veab Tartu linnavalitsus. Rahastatud Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi Riskilapsed ja -noored taotlusvoorust Kaasamine ja sek-kumised haridusssteemis.

Projekti raames on toimunud mttetalgud neljas koolis ja avatud uste pevad neljas koo-lis, Kesklinna koolis kogukonnapev, vitlus-klubi ja haridusakadeemia loengusari.

Valmimas on koole tutvustavad videod ja loomisel vanemate nukojad.

Foto

: Kris

tel V

ask

Forseliuse kooli kevadtalgutel korrastasid kooli hoovi nii petatajad, pilased kui lapsevanemad

Kirev KARLOVA12

Kui rkida kaasamisest laiemalt, siis vib Tartus selles vallas tegutsemisest aeg-ajaltrmutundaksvgaheanide on kaasav eelarve. Kuid tekib ka ksimuskassellestonkujunenudlin-navalitsuse kaasamisteemaline esin-dusritus, mis peaks varjama kogu argitasandil toimuva tegevuse, kus ko-danikud samuti tahaksid kaasa rkida, kuid vga ei saa?

Kas kaasamine on linna arengut takis-tav? See oli ks ksimus, mis kerkis mullu sgisel, kui linnavalitsus oli oma arvamuse Pargi tnava tde poolelij-mise phjustest ajakirjanduse kaudu tea-tavaks teinud. Kas kaasamine on ainult selleks, et prast oleks kodanike kriitikat vhem? Kas tegemist on tegeliku kaasa-mise vi kaasamise matkimisega? Need onhuvitavadjaehkisegifilosoofilisedksimused.

Linnaruumi toimkond neb oma mis-siooni selles, et Karlova silitaks oma ajaloolise prandi, isikupra ja samas muutuks inimsbralikumaks. Toimkonda kuulub mitmeid keskkonna ja prandi kaitse ning keskkonna kujundamisega seotud valdkonna esindajaid, kes kik tee-vad oma td vabatahtlikena. 2014. aasta suvepuhkus kulus mitmel neist aga tege-lemisele Pargi tnavaga. Oleks vinud olla teisiti, sest kaasamisele oleks aega leidnud talvel ja kevadel kll.

Juba sgisel 2013 teadis linnavalitsus, et tnaval tulevad suuremahulised sade-veessteemi mberehitustd.

Kevadel 2014 sai linnale selgeks, et tepoolest oleks mistlik teha samal ajal korda terve tnav, nagu Karlova selts ja tnava elanikud olid detsembris oma kir-jaga soovitanud.

Veebruaris toimus linnavalitsuse poolt kokku kutsutud Karlova linnaosa liik-luskorraldust ksitlev ttuba, sh ksit-leti detailsemalt The-Pargi-Lootuse ristmikuala.

Juuni alguses algas tnaval hoogne kaevamine.

Kogu selle aja jooksul ei teavitatud seltsi ega tnava elanikke kordagi, et t ldse peale hakkab, kaua see kestab ja mis on tulemus. Juunis selgus et puudub ka projekt, rkimata ehitusloast, samas t tnaval juba kis ning tnav oli liikleja-tele suletud.

Rhutame siin, et vihje tnaval toi-muvate tde planeerimisest judis det-sembris 2013 tnava elanikele Fortumi esindaja kaudu, kes uuris, kas oleks huvi-lisi liitumaks kaugkttega.

Praxise uuringus kaasamise olukor-rast Eestis (http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11178&op=archive2) tuuak-se vlja kaasamise kolm faasi ja tasandit. Esimene on informeerimine, teine kon-sulteerimine ja kolmas osalus. Karlova seltsi linnaruumi toimkonnal oli-gi jnud vaid ks tasand ja ks valik: osaleda vi mitte osaleda, olgugi et seda meilt ei palu-tud. Meile tundus oluline, et Pargi tnav, millel on Karlovas vga erili-ne koht ja kus on ka eraldi kaitstava ele-mendina kivipar-kett ehk klompkivi katend, saaks ilus ja funktsionaalne.

Siinkohal on leliigne kirjeldus, kui-das saaga tpsemalt lahti rullus. Peamine on see, et pdsime koos linnavalitsusega leida parima kompromissi.

Toimkonna ettepanekud olid kantud jrgmistest juhtmtetest.

Meldesajas23aastatedasi,kujuta-sime endale ette, et Pargi tnavast vib saada ratturitele ja jalgsi liiklejatele ks

peatnav. Sellest vib saada Karlova sdatnav, et juda Kesklinna, turgude-le, Aurasse, Ahhaasse, Emaje rde ja sealt tagasi.

Soovisime, et Pargi tnaval elavad kar-lovlased saaksid tunda ennast mnusalt ja turvaliselt ka uue knnitee ja jalgrattatee valmimise jrel. Ja et neil oleks koht tna-val autode parkimiseks, sest Pargi tna-va majade hoovid on jrsu kallaku tttu pisikesed.

Pidasime thtsaks eristada selgelt si-duki, jalakija ja jalgratturi liikumisrajad ning eelistasime funktsionaalset, mil-jsse sobivat ning esteetilist ja turvalist lahendust.

Soovisime saada mitmefunktsioonili-se ja ajakohase Karlova platsi The-Pargi rismikule.

Nendest phimtetest lhtudes oli meil mitmeid projekti muutmise vi tienda-mise ettepanekuid, kus arvestasime ka elanike soovidega. Osa sellest veti arvesse, osa mitte. Nagu ikka.

Kige rohkem on kah-ju, et toimkonna jaoks ks thtsamaid ksimu-si, rattatee paiknemine, ji rahuldamata. Seltsi ettepanek oli, et rattatee peaks kulgema mlemal pool tnavat, st hesuu-nalisena mlema kn-nitee siduteepoolses

res, kusjuures sidusuunad peaks ole-ma thistatud Riia tnava poolne ehk phjapoolne mest les (suunaga Kalevi-The), Eha tnava poolne ehk lunapool-ne mest alla (suunaga The-Kalevi).

Seda ettepanekut ei arvestatud ph-jendusega, et tnavavalgustusposte ei saa mber paigutada, kuna linnal ei ole raha ja postid oleksid suur turvarisk ratturitele,

Linnaosa kaasav arendamine Pargi tnava nitel

Aili Saluveer The tnavalt, Juta Vallikivi Pargi tnavalt Karlova seltsi linnaruumi toimkond

Karlova seltsi linnaruumi toimkonnale kujunes eelmise aasta vrvikamaks ettevtmiseks Pargi tnava saaga. Tnav ise ei ole veel valmis, kuid juba on phjust tagasi vaadata ja analsida, miks kerkisid les eriarvamused linnavalitsusega, mis pdis Karlova seltsi avaliku sdistamisega tde venimises (vt 22.11.2014 Tartu Postimees).

Soovisime, et Pargi tnaval elavad karlovlased saaksid tunda ennast mnusalt ja turvaliselt ka uue knnitee ja jalgrattatee valmimise jrel. Ja et neil oleks koht tnaval autode parkimiseks, sest Pargi tnava majade hoovid on jrsu kallaku tttu pisikesed.

Kirev KARLOVA12 Kirev KARLOVA 13

kui need asetseks rattatee servas.Suur vaidlusksimus oli ka Pargi-

The-Lootuse ristmiku liikluslahendus, kas teha kaks T-kujulist ristmikku vi praegusega sarnane, kuid vrdne ristmik. Lpuks lepiti kokku viimases varian-dis, sellega kaasnes ka liikluslahenduse ekspertiis.

Viimased kompromissid Pargi tnava projektis tehti 2015. aasta alguses. Siis oli tdega kiirustamise pinge lange-nud, arutasime lbi nii projekti viimased lahendused kui ka suhtlemisel tekkinud mdarkimised. Veebruaris leppisime kokku Pargi tnava ja eelmise suve pro-jektile lisandunud Pargi-The-Lootuse ristmiku lahendused. Suve lpuks 2015 peaks nii Pargi tnav kui ka Pargi-The ristmik saama uue ilme. Loodetavasti on tulemus kogu seda td vrt.

Mida elda lpetuseks? Mis me sel-lest ppisime ja mida teha jrgmisel kor-ral teisiti? Tahaks kangesti elda, et kui informatsioon igel ajal puudub, siis on vga raske midagi muuta. Paratamatult on see tunne, et kohalikud elanikud ja asu-miselts on koosts nrgem pool, sest puudub vimalus juba kimasolevaid protsesse mjutada.

Vib-olla oli kige suurem ppimise koht just lbirkimiste kogemus ja tead-mine, et ikkagi tasub videlda. Pargi tna-va projektis said mitmed detailid parema

lahenduse ja selles arvestataske rohkem nii kohalike elanike igapevast elu-olu kui ka avalikku ruumi. Ja ka viimane koh-tumine Pargi tnava teemal toimus lin-navalitsuses pris meeldivas ja ksteist kuulavas hkkonnas.

Peaasi on muidugi see, et Pargi tnav saab varsti korda ja ige pea vivad ka ratturid tuhiseda sel ilusal tnaval sda-linna ja Karlova kodu vahet.

Huvi korral saab rohkem infot Karlova veebilehelt: http://www.karlova.ee/blog/karlova-seltsi-seisukohad-pargi-tanava-le jt lood

KOmmentAAR:

Siim Mitt, Tartu linnavalitsuse linnamajandusosakond:

Selle tee-ehitusobjekti korral ei olnud tegu millegi erakordsega, arvestades kogu pro-jekteerimis- ja ehitusprotsessi prognoo-sitavat keerukust ning eripra. Taoliste tee-ehitusobjektide korral on mitmesugu-sed probleemsituatsioonid tavaprased ja neid lahendatakse iga pev. Poolte konst-ruktiivsed ettepanekud on kigil ehitus-objektidel alati oodatud. Linnakodanike kaasamine on meie hise linnakeskkonna kujundamisel alati esmathtis.

Foto

: Too

mas

Liiv

amg

i

Pargi tnav 2015. a mai alguses.

Milline tulevik ootab aga Peva, The ja Pargi tnavatega piirnevat parki?

Saime Tartu linnavalitsusest teada, et Peva1, The 8, The 10 ja Pargi 15 kruntide detail-planeering on esitatud 27. aprillil 2015 linna-planeerimise ja maakorralduse osakonnale levaatamiseks, koosklastamiseks ja vas-tuvtmisele suunamiseks.

Ehk siis tenoliselt vetakse varsti vastu otsus, mis lubab ehitada sinna parki kmme kahe- kuni kolmekorruselist korterelamut. Jupike (veidi le 2000 ruutmeetri) The ja Pargi tnava rset ala jb ka avalikuks haljasalaks.

Karlova seltsi linnaruumi toimkond soovis silitada avalikku roheala oluliselt suuremas mahus ja pakkus vimalikke lahendusva-riante nii linnavalitsusele kui selle piirkon-na kruntide omanikele. Kahjuks tundub, et kogukonna huvid jvad selle otsuse juures tahaplaanile.

Loe selle teemaga seotud arutelu-dest lhemalt 2012. aastal ilmunud Kireva Karlova 3. numbrist (Karlova planeeringu-test, Edgar Kaare) ja Karlova seltsi blogist http://karlova.ee/blog.

Kirev KARLOVA14

Perekond oskas elust mnu tunda, siin nau-diti kaunist keskkonda, muusikat, kirjandust, kauneid kunste ja vestlusringe spradega. 20. sajandi alguses hakkasid Bulgarinid en-dale kuuluvaid maid linnarahvale kruntideks mma. Nii kerkisid Karlovasse vluvate tor-nikeste ja vrviliste klaasidega verandadega majad, mis justkui hoidsid alles ja silitasid endas seda elust mnu tundmise essentsi, mis oli omane siin asuvatele hrberitele. Ees-Karlova elanikeks olid sageli likooli ppe-jud, arstid ja advokaadid, kes endale siinsetes rimajades korteri hankisid. Majade mbrust kaunistasid lillepeenrad ning tagaaiad uppusid enamasti rohelusse.

Neid vaateid on oma 1920. ja 1930. aas-tate maalidel jdvustanud kunstnik Albert Kesner. Tema tdes on konkreetset motiivi raske tuvastada, kuna autor ei ole maali peal-kirjas sellele viiteid andnud. Kuid just Kesneri hilisemates vaadetes on tuntav Karlovale omane dus hkkond, mis eri-nes lausikust ja viljaka pinna-sega Supilinnast.

Karlovas on lhemat vi pikemat aega elanud paljud pallaslased. Selle phjuseks vis olla kas kunstikooli lhedus, mis asus ju suisa linna-osa piiril Karlova ja Riia ristil, vi hoopis siin-ne atmosfr. Siinsed elanikud on olnud Nigul Espe, Eerik Haamer, Johannes Hirv, Albert

Kesner, Elmar Kits, Linda Kits-Mgi, Alfred Kongo, Endel Kks, Elmar Leppik, Gustav Raud, Martin Saks, Arnold Simson, Linda Sber ning mitmed teised.

Karlova kunstnike koloonia sjajrgsed aastad on seotud Salme ja Peva tnava mb-rusega. Salme ja L. Tolstoi tnava ristis elas kunstnik Valve Janov, kelle kodust kujunes juba aastal 1938 tema Pallasesse astumise jrel mnus kohtumispaik. Seal leidis prast sda peavarju ka Kaja Krner, kelle hilisem eluase koos Heldur Viiresega oli krvalmajas. Janovi kodu kujunes kokkusaamise kohaks ka Tartu spruskonnale, kes Moskvasse asunud lo Soosteri Tartu klaskikude ajal kogunes ikka Salme tnavale, kus arutati maailmaas-ju ja kunstiksimusi. Pisut eemal Peva tna-va maalilises sopis elas Silvia Jgever ning Tartus-kigu ajal peatus Karlovas e juu-

res Varmo Pirk. Kiki neid kunstnikke kitsid Karlova maalilised vaated, mida jd-vustati nii Janovi teise kor-ruse korteri akendest kui ka varasemal ajal maja kaunista-nud tornikesest, kust avanes vaade kigi nelja ilmakaare

suunas. Maalides muutuvad luitunud majad vrviliseks ning linnaosa mjub turvalise ja kodusena. Karlova vlub neid eri aastaaega-del, nende maalidel neb suviselt rammesta-vaid pikesekllaseid vaateid ning linnajaole omaseid petud puid, mille tumedad mustjad rivid tnavaid ristavad, samuti hoove lin-najaole tpiliste kahekorruseliste kuuride ja marjapsaste riviga. Krneri maalide nime-tustes on enamasti mrgitud ka iga vaate asu-koht ning tuleb tdeda, et Karlova on suutnud silitada siiani oma toonase ilme.

Tnu Silvia Jgeveri julgele sammule on Karlova linnaosal oluline koht meie kunsti-loos. 1957. aastal avas linnaosa piiril uksed vastne 8. keskkool, kus joonistuspetajaks oli Silvia Jgever ja kirjandusklassi peta-jaks Vello Saage, kelle heks nimekamaks pilaseks oli Mati Unt. Kooli fuajees kor-raldas Jgever 1960. aastal uue kooliaasta alguses legendaarseks saanud kunstinitu-se, kus osalesid tema koolikaaslased-sbrad Valve Janov, Kaja Krner, Heldur Viires ning samuti Ldia Vallime-Mark, Lagle Israel,

Karlova ja kunstTiiu Talvistu

kogumiku Karlova kunstis autor

Karlova linnaosa oleks justkui sndinud Kuu heledamale kljele. 19. sajandi algul ostis Poola aadlisuguvsast prit Bulgarin endale siiaTartukljeallaknklikureljeefigajalooduslikultkaunissekeskkonda misamaad, kuhu ehitas romantilise neogooti stiilis hrrastemaja ja rajas pargi.

Repro vene muusikateadlase Juri Arnoldi (18111898) joonistusest, millel on kujutatud Karlova mis 1828. aastal

Maalides muutuvad luitunud majad vrviliseks ning linnaosa mjub turvalise ja kodusena.

Kirev KARLOVA14 Kirev KARLOVA 15

Lembit Saarts, lo Sooster, Valdur Ohakas. Ettevtmisest tusis suur kra, kuid nneks olid Stalini karmid ajad juba mdas ning repressioone ei jrgnenud, kuid sndmus annab phjust rkida Tartu spruskonnast kui esimesest nu-kogudeaegsest kunstnike rhmitusest.

Karlova on olnud elupaigaks Tartu lastekunstikooli petajale Laine Pukile, seal on elanud nitleja Leonhard Merzin, kestegeleskamaalimisega,graafikAgoKivi, kunstiajaloolased Virve Hinnov, Maia Raitar ja Mari Pill, maalikunstnik Reet Sepp, skulptor Tnis Paberit, kujun-duskunstnikud Tiina Viirelaid ja Peeter Paasme jpt. Karlovat on jdvustanud Peeter Krosmann ja Lea Liblik, nende maalidel on Karlova sama noga, nagu nende vanemate kolleegide tdel, ikka need dusad aiad, alleed ja puumajade rivid.

Uus hingus saabus Karlovasse aas-tal 1996 kui Eha tnavale endise

aparaaditehase maa-alale asus esime-sesse renoveeritud hoonesse Tartu kuns-tikool. Ndseks on seal tekkinud juba terve kunstilinnak, kus tegutsevad nii Tartu kunstikool kui ka aastal 2000 asu-tatud Tartu krgem kunstikool.

1996 alustas The tnaval tegevust Mikkeli keraamika- ja kunstisalong koos portselanimaalimise tkojaga, mille hin-geks on Merike ja Maanus Mikkel ning Kersti Raidma-Suumann. Sealses galeriis on oma loomingut tutvustatud ka paljud Karlovas elavad kunstnikud.

Nib, et Karloval on vedanud, kuna linnaosa suisa tmbab ligi kuns-tiga tegelevaid asutusi. 2009. aas-tal avas Kalevi tnaval uksed Tartu loomemajanduskeskus.

Nii on olenemata ajastust jnud Karlovale omaseks elust mnu tundmi-se vaim ning kunst kuulub lahutamatult selle juurde.

Ferdi Sannamees (1895-1963), akvarell aastast 1920

Raamatut Karlova kunstis esitletakse Karlova pevade raames 12. mail.

Pepleri ja Kuperjanovi tnavate nurgal asuva maja II korruselt tehtud fotol on kujutatud sama vaadet aastal 2014.

Foto

: Mar

t Vel

sker

Kirev KARLOVA16

Ndseks on Milgreni portselanistuudio aadressil The 22 tegutsenud poolteist aastat. The tnava see jagu on kujune-mas mnusaks omaaegse Eesti hnguga tnavaks, on ttoa omanik ja perenaine Merle Kusma asukohaga rahul.

Kindlasti ei soovinud ma ruume kuskile kiiret sagimist tis klaasseintega kaubanduskeskusesse. Mulle on oluline, et igale klastajale jtkuks thelepanu ja rakuulamist ning paar-kolmkmmend inimest, kes siit iga pev lbi astub on tpselt paras arv, et samal ajal juaks tegeleda tellimuste titmise, uute nude tegemise ja vljamtlemisega, rgib Merle The tnava kasuks otsustamise

lugu. Tulemuseks on intiimne ja mnu-sa hkkonnaga valguskllane portse-lanidekoreerimise tkoda, mis asub hes reas Anna Edasi kohviku ja Milla vanakraamipoega. Need imearmsad rid olid Merle snul tugevaks argumendiks siiakolimise kasuks ja tundusid vald-konniti ksteisega sobivaks tnavapil-ti jtkama.

Kui rkida poekese klientidest, siis suur osa on Merle snul kohalikud Karlova inimesed ehk omad, nagu pere-naine neid nimetab. Ta on rmus ja tnulik, et ttuba on Karlovas omaks vetud, et siinsed inimesed on soojad ja sbralikud.

Iga pev satub poekesse ka ks-kaks inimest, kes avaldavad imestust The tnava muutumise le. Kolmas osa on kliendid, kes teavad tpselt, mida taha-vad ja soovivad esitada tellimustd.

Milgreni portselanistuudios on saa-daval kohapeal dekoreeritud portselanist lauanude vikeseeriad, mis on teosta-tud nii trkitehnikas kui ka ksitsi maa-lides. Kui Langebraun omal ajal tellis spetsiaalsed trkipildid Saksamaalt, siis nd on aeg edasi linud ja tnapeva tehnoloogia vimaldab meil oma kavan-di jrgi keraamikavrvidega trkipildid valmis teha siinsamas tagaruumis, r-gib Merle. Poekeses saab igale tellimu-sele soovi korral juurde lisada ka sobiva teksti ja kuupeva, mis muudab kingitu-se personaalseks ja eriliseks. Seeprast on ks popim kaup vanaaegse hnguga kruusid-kausid-taldrikud lastele, millele saab ngusa pildi krvale lasta kirjutada ka lapse nime.

lejnud seeriatest leiab taimi ja linde, Kihnu ja neerumustrit ning orna-mentikat. Judumda lisandub uusi kavandeid, eritellimuse korral peab arves-tama vhemalt ndalase ooteajaga.

Kuid ttoas, nagu nimestki aimata, saab ka ise endale meeleprased nud maalida. Tuleb vaid kaaslased leida, gru-pi miinimumsuurus algab selles ttoas kolmest inimesest, ning tkoja pere-naisega aeg kokku leppida. Merle snul on portselani maalides mnus vikestes seltskondades thtpevi pidada vi t-kollektiiviga kontoriruumidest eemal aega veeta.

Miks peaks kodus olema mni ngus portselannu? Kui igapevaste toimin-gute jaoks, nagu seda on niteks hommi-kune kohvijoomine vi pudrusmine, on ilusad esemed, muutub ka tavaline hetk eriliseks, lausub Merle ja julgustab poe-kesse sisse astuma kiki neid, kes vahel teda laua taga td tegemas nhes segada pelgavad. Kui on tunne, et tahaks sisse astuda, siis peab seda lausa kindlasti tege-ma! kinnitab ta.

Ngus portselan muudab tavalised hetked erilisteks

Silja Paavle

Kui Merle Kusma paari aasta eest mda The tnavat jalutas, ji talle hel kasutatud rivaste kaupluse vaateaknal silma pruutkleit ja teade, et ruum on rendile anda. Paar kuud hiljem avas ta nendes ruumides Milgreni portselanistuudio koos poega.

Foto

d: S

ilja

Paav

le

Kirev KARLOVA16 Kirev KARLOVA 17

Kuidas sa siia sattusid?Eestisse sattusin ma tnu tdrukule,

keda kohtasin Luna-Itaalias oma kodu-linnas Baris. Anksa oli seal Erasmuse programmiga ppimas, saime headeks spradeks ja ma otsustasin talle Eestisse klla tulla. Loomulikult ei olnud mul siis plaanis jrgmised kaheksa aastat oma elust Eestis veeta. Aga siin ma olen ja nd on meil ka uus pereliige ttar, kes on poolenisti eestlane ja poolenisti itaal-lane. Nd saan ma elda, et mu kodu on Eestis ja tpsemalt Karlovas. Ja ma olen selle le vga rmus, sest keskkond siin on selline, mida ma Eestis kige rohkem hindan.

Ma olen viimase kahe aasta jooksul elanud poole ajast Tallinnas ja Tartus, seega tunnen nd Tallinna palju rohkem kui enne, kuid olen endiselt arvamusel, et Karlova on parim koht elamiseks, siin on suureprane spruskond ja hea oma ttre-ga aega veeta. Jalgrattasidud ja tunne, et maja ust avades ei pea sa liiga palju muret-sema autode ja mra prast. Siin on selline tunne nagu oleksid kogu aeg hes suu-res aias vi hoovis, mitte priselt linnas.

Sa tlesid et see on parim koht laste ja sprade jaoks. Miks siis?

Enamasti tnu suureprastele inimes-tele, keda olen siin kohanud. Kui ma 11. septembril 2007 Eestisse ja Karlovasse saabusin, oli kik praegusest vga eri-nev. Ma mletan, et esimesed ndalad ei saanud ma sellest linnast ldse aru. Vttis natuke aega, kuni adusin, milline on selle linnageograafiamaolinnatukesega-duses, kuna ainuke koht, kus ldse mingi elu tundus toimuvat, liiklus, poed, snd-mused, oli ainult kesklinn. Piirkonnad kesklinna mber olid siis ja on siiani sel-les mttes sna thjad. Seal pole mingeid avalikke kohti, poode, baare, restorane, kik on kesklinnas. Itaalias ei ole nii, loomulikult on seal ka kesklinn, aga ka kigis piirkondades mber kesklinna kib sotsiaalne elu. See-eest on Karlovas oma-moodi sissepoole pratud elu. Inimesed veedavad aega majades, korterites, juues teed, kohvi ja lut ning suitsetades ahju-de ja kaminate ees. Ja siin mul vedas, kuna mu tdruksber elas hes korte-ris koos kolme teise lipilasega. Majas, kus kigis neljas korteris elasid tudengid. Seega leidsin ennast vga noores ja vga eriliste inimeste seltskonnas, kuna ena-mikneistolidkunstnikudfotograafid,

illustraatorid, kirjanikud. Leidsin ennast vga boheemlaslikus seltskonnas ja see oli mulle vga meeltmda. Ma hakka-sin kohe ngema erinevusi nende inimes-te ja inimeste vahel, kellega ma varem olin aega veetnud. Vrreldes Itaaliaga on Eestis inimestega lhemalt tuttavaks saada keerulisem. Peamine erinevus on selles, et kui kord nnestub see inimeste-vaheline mr murda, siis saadakse sp-radeks kogu eluks.

Nii juhtuski Tolstois. Alguses ma ei teadnud, et Tolstoi tnaval majas number 3 elamine thendas elamist vga suure ajalooga kohas. Alles prast sain teada, kui oluline ja thelepanuvrne on see maja Karlovas ja terves Tartus. Hiljem selgus, et eldes inimestele, et elad Tolstoi tnaval majas number 3, thendas see nei-le juba palju ja selles majas elamine andis otsekui passi.

Mulle hakkasid vga meeldima htud, kus inimesed tulid meile klla

vi meie lksime teistesse korteritesse klla ja rkisime ahju ees, vahetasime mtteid, rkisime, kuidas meie pev on linud ja sellest, kuidas meie maja pare-maksteha.Jaseekiktoimustalvelmaju saabusin Eestisse septembris. Mind ootaseesveelmidagipaljuparematkevad ja suvi Karlovas. Itaallasena, eriti lunaitaallasena oli pris raske harjuda Eesti klma ja pimeda talve ja sgisega. Aga kui kevad lpuks saabus, ngin ma telist vahet, telist revolutsiooni. Peale looduse muutuvad ka inimesed siin kevade saabudes palju avatumaks, sb-ralikumaks, nad otsekui ajavad ennast sirgu prast talve, kui sa pead kogu aeg jalge ette vaatama, et ei libastuks. Aga siis, kui ei pea enam maapinna prast muretsema, ajavad inimesed ennast sir-gu ja vaatavad teineteisele silma.

Kevadest ja suvest rkides on Tolstoi majal ja kogu Karlovas vga ilusad aiad. Tolstoi aed pani mind Karlovasse armuma

Barlovlane KarlovasAhto Klvet nne tnavalt

Intervjuu itaallasest karlovlase Simone Cassanoga

Foto

: Aht

o K

lvet

Kirev KARLOVA18

lplikult ja tielikult. Kevadel sai haka-ta aias kohvi ja teed jooma, inimestega kohtuma ja meie maja muutus omamoo-di kommuuniks, kus veetsid aega mitte ainult sealsed psielanikud, vaid ka nende sbrad ja klalised. Mulle meeldisid vga kohtumised uute ja huvitavate inimeste-ga, kes meile klla tulid.

Algusesse tagasi tulles, teie olete ju ks teline Erasmuse-perekond?

Nii on! Kui ma Eestisse tulin, siis mu perekond oli juba harjunud sellega, et ma ringi rndan. Minu Erasmuse aeg oli 20042005HispaaniasSevillasjaprastseda mul oli suhe he prantsuse tdruku-ga, kellaga ma elasin poolteist aastat koos Prantsusmaal. Nii olin ma juba harjunud, et ma ei ela Itaalias. Ka mu perekond oli valmis, et ma ei ole alati kodus. Aga keegi ei oleks oodanud, et ma sellega nii kau-gele lhen. Aga jah, me oleme Erasmuse-perekond ja ma loodan et ka meie ttar saab kunagi sama palju reisida kui meie.

Tegelikult oled sa olnud vga aktiiv-ne kogukonna liige Karlovas ja Tartus. Rgi sellest lhemalt

Eelmine suvi oli minu jaoks sotsiaal-selt vga intensiivne. Ma ppisin tundma vga palju uusi inimesi, keda ma polnud varem kohanud. Juhtus nii, et hel prast-lunal, mida ma siiani vga selgelt mle-tan, saabusin Itaaliast Tartusse. Juba ette muretsesin, et hh, juuli ja Tartu, siin ei toimu ju midagi. See oli juuli keskpaik ja ma lksin Uude ue, mis on kogukon-naaed kultuurikvartalis Magasini tna-val Tartu Uue Teatri ja Genialistide klubi vahel. Uues ues oli pingpongilaud ja ma pakkusin vlja, et hakkaks korraldama pinksiturniire. See oli kaks korda ndalas toimunud pinksiturniiride alguseks Uues ues ja mujal Tartus. Korraga leidsin ma ennast neid turniire korraldamas ja tut-vusin nii paljude uute inimestega. Need turniirid vajasid kedagi, kes oleks valmis korraldama ja ilmselt vajati ka italiaallast minus. Ma olen vga sotsiaalne inimene, mulle meeldib kohata uusi inimesi ja mul-le ei ole probleem neid kaasata. Kisin Uues ues lauast lauda ja julgustasin ini-mesimngimaniineedpinksiturniiridalguse said. Nd me organiseerime pal-ju mitmesuguseid turniire ja ootame vga kevadet ja suve.

Kui sa vaatad Karlovat oma sotsiaalse, organiseeriva itaallase pilguga, siis mis on sinu arvates siit veel puudu?

Ma armusin Karlovasse kohe esimesel suvel, mille siin veetsin. Mulle meeldis, et Karlovas elab nii palju erinevaid ini-mesi ja eelkige tudengeid tnu likoo-lile ja kunstikoolidele, Tartu on leldse noorte linn, lipilaslinn. Minu jaoks oli suur llatus, et kohas, kus on vga pal-ju loomingulisi ja kunstiinimesi, puu-dub koht, kus inimesed omavahel kokku saaksid. Loomulikult saab kohtuda kor-terites, teinteise aedades, aga on hbiasi, et puudub ks neutraalne koht. Sotsiaalse kohana ei pea ma silmas mnd baari vi klubi, kus juua ja hommikuni tantsida, vaid kohvikut. Karlovas on kohvik, aga mina pean silmas sellist avalikku elutu-ba, kus inimesed saavad kohtuda ja mis ei oleks tavaline kohvik vi baar, vaid nende elutubade laiendus. Elutuba, kus saab kohtuda, kus on raamatud, muusi-ka, ajalehed, malelaud. Ma sooviksin, et Karlovas oleks selline koht, kus kik kar-lovlased, mitte ainult noored tudengid,

saaksid kohtuda, istuda tugitoolis, juua tassi teed, vtta hea espresso, lugeda raa-matut. Itaallane minus tunneb puudust tnavaelust. Talvel on muidugi tnava-eluga keeruline, sest Eestis on liiga klm. Aga samal ajal, kui oleks koht, mis ei ole kesklinnas, kuid kesklinnast mne sam-mu kaugusel, kus oleks elav tuli ja kus saaks kohata inimesi, keda sa pole varem kohanud, saaks lugeda raamatut ning mngida malet ja suhelda. Minu arva-tes puudub Karlovas midagi, mis poleks pris tavaline kohvik vi baar, vaid nen-de kombinatsioon. Ma oleksin vga nne-lik, kui midagi sellist siia tekiks. Ma olen sellele palju melnud ja sellest on minu jaoks saanud omamoodi unistus. Ma olen sellele kohale ka juba nime vlja mel-nudBARLOVA. Nagu baar ja Karlova, vi noh Bari ja Karlova :-)

Ma ei tahaks et see koht oleks meldud hele kindlale sihtrhmale, loomulikult peaks see olema natuke boheemlaslik, aga seal peaks olema hea olla nii vane-matel inimestel kui ka lastel.

Kirev KARLOVA18 Kirev KARLOVA 19

Oled sa Karlova pevadel kinud?Karlova pevad on minu jaoks mida-

gifantastilistmamletan,etesimesedKarlova pevad, mida ma klastasin, olid The tnaval. Lpuks ometi ngin inime-si tnaval, lapsi ringi jooksmas, toimu-sid vikesed kontserdid, tika jne. See on midagi fantastilist, tnavad on liikluseks suletud, lastele on palju tegevust. Ja mui-dugi paraad!!! Aga kahjuks toimub see ainult kord aastas ja seda on vhe. Ma ei tle, et Itaalias vi minu kodulinnas Baris toimuks vga palju festivale, aga vhe-malt on Itaalias olemas sotsiaalne tna-vaelu. Kui sa kodust vlja lhed, siis seal onkgiviljapood,kalapood,lihapoodpalju vikesi asju, mis loovad tuttava sot-siaalse keskkonna. Isegi kui sa ei osta lihamja kest midagi, saad sa temaga rkida ilmast vi jalgpallist vi kuidas mingit liha valmistada. See on midagi, mida ma vga igatsen. See on midagi, mida ma tahaksin Itaaliast Karlovasse tuua. Ma loodan, et hel peval avatak-se Barlova. Kui keegi peab sarnast plaa-ni, siis vtke kindlasti minuga hendust.

Mina kujutan ette sellist kohta, kus saab juba hommikul tulla Itaalia (vi Eesti) hommikuski sma, lunaks paninisid hea singi ja juustuga, bruschettasid ning nautida head Itaalia tnavatoitu.

Mis on Karlovas su lemmikkoht?Mulle meeldivad vga need tnavad,

kusmaolenelanudTolstoi,SalmejaEha. Kige rohkem meeldib mulle suvel rattagalbiKarlovasitaLinda,KuujaSbra tnaval. Mulle meeldivad mitmesu-gust vrvi puumajad pikeselisel suvepe-val, mil tekib tunne et, oled muinasjutus. Sama kehtib talve kohta, kui kik tna-vad ja majad on lumega kaetud, sa ned tulesid kumamas ja iga hetk on tunne, et kohe-kohe tuleb mnest aiast vlja haldjas.

Veel meeldib mulle vga Peva tnav, mis on lihtsalt imeline. Kui ma kunagi saaksin osta maja, siis ma ostaksin selle Peva tnavale.

Kas sa oled tegelenud ka fotograafiaga?Alguses ei plaaninud ma Tartusse

psivalt elama jda, ma mtlesin et elan

mne kuu Eestis ja siis jlle Itaalias. Kuna mu tdruksber ttas toona haiglas, siis mul oli palju vaba aega ja ma veetsin seda oma fotoaparaati kaasas kandes ja maju pildistades. Alguses pildistasin ma ainult mustvalgelefilmilekohti,misoliditaal-lase silmale kummalised vi vrad ja naljakad. See oli suureprane vimalus nidata mu Itaalia sugulastele ja spra-dele, kus ma elan.

Mida sa sooviksid karlovlastele ja Karlovale?

Jagage rohkem! Niteks see kollane tnavaraamatukogukast Eha ja The tna-va nurgal on vga tore. Aga oleks tore, kui jagaminekaasakskateisiasjuniteksviks selleks olla hisaed, kus saaks oma juurikaid kasvatada Ma ootaksin vga avatud aedu ja kohvikuid. Eriti tore, kui need asjad ei juhtuks ainult kord aastas Karlova pevade ajal. Eesti suvi on niigi lhike, seega viks avatud aiad ja kohvi-kud toimida kogu suve jooksul. Vhemalt kord iga suvekuu jooksul viks Karlovas organiseerida lastele ekskursioone ja rat-tamatku. nneks meil on Sbra tnava mnguvljak, seega oleks tore korraldada ks mnguvljakute tuur Sbra tnavalt Tamme staadionile jne.

Kas sa sooviksid midagi lisada?Mulle meeldib Karlovas vlja minnes

see tunne, et ma vin seda teha kas vi pidaamas.Loomulikultsaaksinniitoi-mida ka Tallinnas, aga inimesed peak-sid mind hulluks, Karlovas oleks see aga OK ja arvataks, et ma olen lihtsalt laisk. Karlova on suvel nagu suvilapiir-kond, kus ei ole sotsiaalset survet kitu-da teatud viisil. Mulle meeldib tervitada Karlovas inimesi, keda ma isiklikult ei tunne, aga mulle tundub, et on viisakas tere elda. Umbes viiendal korral eldak-se sulle tere vastu. Niteks Tolstoi tnaval oli mul naabriks ks vanaproua, kes oli otsekui raamatust vlja astunud vanaema arhetp. Ma hakkasin teda teretama ja kui ta siis kskord mulle tere vastu tles, oli ta nol tiesti uus naeratus ning ma tundsin, et ma vitsin midagi suurt.

Foto

d: S

imon

e Ca

ssan

o

Kirev KARLOVA20

Teadsin juba tollal Aado Lintropi luu-letsklit Kaarlinna htud, kus mitme-kordse parafraasi ehk siis mitmekordse korduse abil kinnistub tunne, et kik on kokku kummaline korduv unengu. Mingit suuremat ettekujutust Karlova kir-jandusest mul ometi polnud. Ega tollal lin-naosa nime palju kasutatudki, seda enam tundus llatav, et Lintropi pealkirjas on see eestiprastatud variandis. Kaarlinna htutest ning Tolstoi ja Kitzbergi tnava-te olemasolust mulle 1990. aastate algu-ses piisas, et siinne kaart kirjandusliku kaardiga siduda.

Jrgnevad aastad tid mitmeid uita-misi ja thenduslikke kohtumisi ikka neil samadel tnavatel. Tid ka kirjan-dust, aga linn ja kirjandus kohtusid minu jaoks sagedamini likoolis ja selle lhe-mas mbruses, Kaarlinna htute kujun-deile ei tulnud mrkimisvrset lisa. Kuni varakevadeni 2009, mil Karlova gmnaa-sium kutsus mind esinema kooli kirjan-duspevale. Olin selleks ajaks natuke

targemaks ja tsisemaks muutunud, aga esinema lksin ikka poollbusa hoiaku-ga umbes siis nii, et miks mitte rkida lastele pisut naljajuttu kirjandusliku aja-looga koolist ning siduda see Karlova kirjanduse phijoontega. Ju see esinemi-ne pooltsise ehk siis poolnaljaka jutu-veeretusena vlja kukkuski, aga sel-le ettevalmistamise kigus hakkasin tai-pama, et Karlova kirjandus vib koguni priselt olemas olla, see ei pruugigi olla nali. Pidasin samal teemal varsti ette-kande ka lipilasseltsis Veljesto, seal tuli ilmutada juba suuremat akadeemi-list taiplikkust.

Materjali tuli ha juurde, asi liikus nd juba peaaegu iseenesest edasi ja kahest ettekandest kasvas vlja artikkel Karlova kirjanduse phijooned (Keel ja Kirjandus 2010, nr 1). Millest omakor-da ilmselt kasvas vlja Karlova pevade

korraldajate arvamus, et ma tean kirjani-ke ja Karlova seostest kike. Arvamus oli kahtlemata ekslik, aga 2011. aastal kutsuti mind tegema kirjanduslikku ekskursioo-ni Karlovas. Tundsin ennast ebakindlalt ning kutsusin kaasa Toomas Liivame,

kes tundis ja tunneb Karlovat minust pare-mini. Sellest alates olemegi jnud koos neid ekskursioone tegema. hekordsest

ettekandest oli vlja kasvanud terve ahel tekste ja sndmusi, mis Karlova kirjan-dusmrke ha rohkem vlja toovad.

Olen ekskursioonide kigus ka ise pal-ju ppinud, nd tean juba peast, millises majas elas kunagi Jri Parijgi vi kus elab Jaan Malin. On tulnud ka arusaa-mine, et kigile neile kirjanikele ja maja-dele toetudes viks kirjutada mitu uut lugu Karlova kirjandusest ning nad kik oleksid omal kombel iged. Niteks siis lugu Aleksandr Pukini kehastumisest

Kohtumine Karlova kirjandusegaMart Velsker, kirjandusteadlane

Kohtumine Karlova kirjandusega on mul vtnud tunduvalt rohkem aega kui kohtumine Karlovaga. Kui lipilasena kolisin aastaks Lootuse tnavale Aleksander Elango allriliseks, siis tekkis siin linnaosas tihedamat kimist.

Karlova kirjandus vib koguni priselt olemas olla, see ei pruugigi olla nali.

Mart Velskri ja Toomas Liivamgi juhendatud kirjandusliku Karlova ringkigud kuuluvad Karlova pevade menukite hulka

Kirev KARLOVA20 Kirev KARLOVA 21

Mis? Tnavaraamatukogu

Kus? The tnaval

Kuidas kasutada? Iga inimene saab vtta raamatu ning sellesama vi mne teise raamatu hiljem asemele panna

Kes tegi? Oskar Post, Karlova kooli kaheksanda klassi pilane

maastikul sellele annavad sobiva telje helt poolt kuulsa vene kirjaniku viha-vaenlane Faddei Bulgarin me otsas ja Jevgeni Onegini tlkija Betti Alver me klje all Pargi tnaval. Vi siis lugu veri-sest Karlovast ks kinnituspunkt Liina Reimani mlestused (koos Mats Traadi novelliga Kolm Solveigi), teine niteks (:) kivisildniku (:) karlova vari, mle-mal juhul on thtsad sndmused seotud nne ja The tnavaga. Vi siis peaks Karlova kirjanduse ajalugu vaatama kui Mati Undi teekonda Teguri tnavalt Tartu VIII Keskkooli, sealt edasi Nva tnavale Vahingute salongi ning suurde kirjandus-se? Vi on see hoopis suure valgustus-loo liikumine piki The tnavat Bengt Gottfried Forseliuse kivi juurest kuni sel-le vikse kivini, mis thistab Vanemuise seltsi maja ja Carl Robert Jakobsoni esi-mese isamaakne toimumispaika?

Jah, kik need lood on vimalikud ja iged ning jalutuskigud kikidel neil marsruutidel kestavad edasi.

Kirjandusliku Karlova ringkigud lppevad Eharoosa kirjandushtuga Eha 31 hoovis. Meelolu naudivad nii esinejad kui publik.

Foto

d: T

oom

as L

iivam

gi

Foto

: Too

mas

Liiv

amg

i

Kirev KARLOVA22

Varsti prast rinde leminekut 1941. aasta suvel asus linnauurimise toimkond h-vingut kaardistama. Uuringu phjal pidi valmima koguteos Tartu sjatules 1941. Kesolev levaade phinebki koguteose ettevalmistustdeks linnajagude kaupa tehtud vaatlustel.

Siinesitatu on katkend Peva ja Lootuse tnava vahel toimunud sndmus-test. T autor on Jri Erm (18951969) ningvljavteontehtudTgeograafiaosakonnast leitud aruande phjal. Samasisuline aruanne nii Karlova kui ka teiste Tartu linna piirkondade kohta on silitamisel ka Eesti riigiarhiivis.

tARtu ii LinnAjAO pLemine

//The tnava rajoon on hvinud majade

arvult II linnajaos plenud rajoonide hul-gas suuremaid. Ta haarab The tn keskosa Peva, Pargi, Koidu ja Lootuse tnavate piirkonnas. Selle rajooni plemine toimus 12. juulil 13 ja 17 vahel. Tuli sai algu-se The tn sopis majast nr 58, kuhu sat-tus mainitud peval umbes kella 13 ajal stepomm. Sellest tulekoldest levis tuli mitmes suunas. Majad asetsesid siin tihe-das kobaras ja tuul oli vrdlemisi nrk (2,12,7 palli) ning ei andnud tule levi-kule kindlat suunda. Majast nr 58 sttis maja nr 56 ja sealt Pargi tnava rsed majad. Tuli tungis ka le Pargi tn. Pargi tnava sauna papist katus vttis kerges-ti tuld ja saunast ples ra II ja III maja-kord, kuna I majakord tulest puutumata ji. htlasi hakkas tuli Pargi tnava ri mda Kalevi tnava suunas levima. Peatuma ji tuli siin pikema vahemaa tttu majade vahel, mis vimaldas maju paremini kaitsta.

Samast tulekoldest levis tuli ka Peva tnava suunas. Umbes kahe tunni jook-sul judis tuli tekkekohast Peva tnava-ni. Majast nr 58, kust tuli alguse sai, sttis teisel poolt The tnava soppi maja nr 48 ja sealt The tn res majad nr 44, siis 42 ja 40. Teine tule suund lks majast nr 48 Peva tnavasse nr 1, 3, 5 ja 2. Ei suut-nud tule levikut le Peva tnava takis-tada puud ja psad, mis tnava res

kasvasid: need on kas osaliselt vi tiesti ra plenud. Suurte puumajade plemi-sest tekkis Peva tnavas nii suur kuu-mus, et vimatu oli seal liikuda. The tn vasakult relt tungis tuli varsti ka le tnava paremale poole. Sttis algul maja nr 47, siis 45 ja Koidu tn nr 1 ning siit liikus tuli edasi Kesk ja Lootuse tnava suunas. Tule levikut Riia tnava poole takistas krge tulemr. Selle varjul suut-sid kohal olevad elanikud koos tuletrjega tule levikule Riia tn suunas piiri panna.

Vahepeal oli tekkinud ka teine tulekol-le. Lootuse tn nr 2 majja oli sattunud s-tepomm ja varsti oli maja leekides. Ka

siit levis tuli mitmes suunas. ks tule-suund haaras The tn res olevad majad ja liikus neid kaudu Eha tn poole. Teine tulesuund lks Lootuse tnava rt kau-du Kesk tnava poole. Johansoni majast Lootuse nr 6 tungis tuli le tnava ja judis tnava paremat rt kaudu Kesk tnavani. htlasi laienes tule piirkond Koidu tnava suunas ja hines esimese tulepiirkonnaga.

//Millist pilti pakkus plenud rajoon

peale saatuslikke pevi. Kuna ehitused selles rajoonis olid valdavas enamuses puust, siis on hoonetest silinud peamiselt

KARLOVA PLEMINE 1941Taavi Pae nne tnavalt, Toomas Liivamgi Vike-The tnavalt

1941. aasta sjasndmused Tartut ja Karlovat ei sstnud. Peale viksemate plengukollete (Aleksandri ja Sbra nurk, mned majad nne tnaval jt) oli ks suuremaid Ees-Karlovas The tnava rne ala, mida praegusel ajal tuntakse Peva pargina. Lisaks ples koos sellega veel Lootuse tnava idapoolne osa.

Endine korporatsiooni Ugala hoone The 40

The ja Peva nurk. Plemine on olnud segamatu ja nii kuum, et kogu puit, ka elektri-postid tnava res on plenud

Foto

: E. S

elle

keFo

to: E

. Sel

leke

Kirev KARLOVA22 Kirev KARLOVA 23

Kaardil on toodud peamised tule leviku suunad ja plengu alguskohad. Ruuduga on mrgitud silinud maja Lootuse ja The nurgal

Pargi tnava rne 1941 juulis, fotol keskel piirkond, kus pleng alguse sai

The ja Pargi nurk 1936. Esiplaanil autode ja voorimeeste parkimisala, paremal tulekustutusvahenditega pritsikuur, mille peal paistab tulekahjukella riputuskonstruktsioon

The 42 Peva 1

alusmrid, korstnad, ahjud ning tule-mrid. Need annavad siin maastiku-le ilme. Kivihooneid leidus ksikuid, nagu The tn nr 40, Pargi tnava sauna I majakord ja mned pesukgid, mille mrid psti jnud, kuid need ldist pil-ti palju ei muuda. Ka betoonneskivi-dest seinad on tules purunenud, samuti ka savist hoonete seinad. Keldrid maade all on enamasti sisse langenud ja rusuga titunud. Maas vedeleb plenud inven-tari metallosi, katuseplekki ning krbe-nud riiderbalaid. Aedades ja hoovides on nha rohkesti kaevikuid, kuhu pommita-mise ajaks varjule mindi ja ka varandust

peideti. Puud ja psad on plenud, juur-viljapeenardest jnud must maa. Rusude vahel liigub inimesi, kes otsivad rusude alt plemata esemeid. Teisal laovad t-lised juba telliskive ja ka katuseplekki hunnikutesse, et neid uuteks ehitusteks kasutada. // Kesk seda 1/3 km pikkust neerukujulist hvingute ala on jnud plemata Lootuse ja The tn phjapool-sel nurgal olev puitelamu [kaardil kas-tiga]. See on majaelanikkude energilise kaitse tulemus.

Foto

: E. S

elle

ke

Kirev KARLOVA24

Eelmisel aastal klastasid pstjad tulen-netuste ennetamiseks nu andes le 2400 Luna-Eesti kodu. Elanike tuleohutusnus-tamine pstekomando vljasidupiirkonnas oli pstjate jaoks uus asi. igete kodude-ni judmiseks tehti koostd kohaliku oma-valitsusega, kus omakandi inimesi kige paremini tuntakse. Nustamisi alustati pe-redest, kellel on raskusi toimetulekuga ning ohutusinfo saamine keerulisem. Sellel aas-tal keskendume riskipiirkonnale, millest ks suurim on Karlova puitasum Tartus.

KOdus me Ohte ei mRKA

Sageli ei mrgata enda tuleohtlikke ki-tumisharjumusi, mis kasvatab nnetuste riski. Iga pev ei pruugi me mrgata, kui-das laguneb ktteseade, kuhu vi kuidas ladustame puid ja prgi, kas suitsuandur on igesti paigaldatud, kuhu oma suitsuko-ni kustutame vi missuguses olukorras on meie elektrijuhtmed ning -seadmed. Pstja kui kodutuleohutuse nustaja ning oma ala spetsialist aitab krvaltvaataja pilguga ohu-kohad les leida ning pakub neile lahendusi.

KOKKuVte 2014. AAstA tuLeOhutusnustAmisest

Peab tunnistama, et meie kodudes on ohu-kohti pris palju. 540-s klastatud kodus suitsetati eluruumides ning ligi pooltes kodudes puudus ka tulekahjust varakult teada andev suitsuandur vi oli andu-ri patarei thi. Suitsuanduri puu-dumise vi thja patareiga vi sootuks ilma patareita anduri leidsid pstjad 2400 klastatud kodu puhul kokku 913 korral. Tuleohtlike vanade elektrijuht-mete vi -seadmetega kodusid oli pstjate hinnangul le 320. Ktteseadme kasutamisviis oli tuleohtlik vi kttessteemi osad olid katkised ja hoolda-mata 173 kodus.

Nustamisel karlovlaste kodudes tdesi-me, et ldiselt osatakse tulekahjuriske vhen-dada. Enamikus kodudes oli ktteseadmeid

hooldanud korstnaphkija. Seda kinnitas ka kttematerjali ige paigutus eluruumi-des, mida phkijad oma ts silmas pea-vad. Halvem olukord on Karlovas vanade elektrijuhtmete- ja seadmetega. hel juhul kmnest pidime tunnistama, et vanadest elektrijuhtmetest ja -seadmetest lhtub suu-rim tulerisk. Tulekahju avastamisseadet ehk suitsuandurit ei olnud igas kolmandas kodus ning mnel juhul paigaldasime elamisse veel anduri lisaks. Tore oli tdeda, et igas km-nendas kodus oli eluruumi paremaks ja kii-remaks kaitseks olemas tulekustuti.

KOdutuLeOhutuse nustAmine 2015 jA KARLOVA

Sel aastal nustavad kodudes nii kutselised kui ka vabatahtlikud pstjad. Kontrollitakse suitsuanduri olemasolu ja seda, milline on suitsuanduri parim koht eluruumides ning kui see on olemasolevast paigalduskohast erinev, siis tstetakse seade elaniku nus-olekul paremasse kohta mber. Vajaduse korral antakse soovitus panna lisaandur, et ohutust veelgi parandada. Kodunustajad hindavad elektri- ja ktteseadmete korras-olekut ning selgitavad lahtise tule kasutamise ohutusnudeid. Veel annavad vabatahtlikud ja kutselised pstjad praktilist nu, milli-ne on ige tegutsemine tulennetuse ajal.

Koduklastajad tunneb ra psteameti eral-dusmrkidega riietuse ning esitatava tten-di jrgi, mille kehtivust on vimalik kontrollida psteala infotelefonilt 1524. Koduklastused lepitakse eelnevalt kok-ku ning need on elani-kele tasuta.

Psteamet soovib aastaks 2025 juda elanike turvalisuse taga-misel jrele teistele Phjamaadele ja seda saavutame ainult iga Eesti inimese kaasabil!

Et kodu oleks kindlus igahele!Erki Remmelkoor Salme tnavalt

Psteameti Luna pstekeskuse ennetust broo juhataja

Mdunud aastal sai Eestis tulekahjus kannatada vi hvis ligi 1000 kodu, tulekahjudes sai surma 54 inimest, neist 45 hukkus kodus. Peamised tulekahjude tekkephjused olid hooletus lahtise tulega, hooldamata kttessteem vi selle vale kasutamine, rikked elektrissteemis vi -seadmetes ja suitsetamine. Luna pstekeskuse pstjad ja Luna-Eesti vabatahtlikud pstjad nustavad elanikke nende kodudes, et tuleohutust parandada.

Kodunustajad tunneb ra psteameti eraldusmrkidega riietuse ning esitatava ttendi jrgi, mille kehtivust on vimalik kontrollida psteala infotelefonilt 1524.

Kirev KARLOVA24 Kirev KARLOVA 25

KOmmentAARid:

Kalvar Tammine, Luna-Eesti pommirhm

20 aasta jooksul on pommirhm kinud Karlova linnaosas vljakutsetel kaheksa korda. Leitud on ksigranaate (4 tk), mii-nipildujamiin, mrske (5 tk), signaalrakett ja padruneid (360 tk). Peamiselt on lh-kekehi leitud pningute ja kuuride ko-ristamisel, kuid ks mrsk tuli vlja ka kaevetdel.

Tartu mbruses olid 1944. aastal suu-red lahingud ning seetttu on linnas ja selle mbruses vga palju lhkekehi. Demineerijad tuletavad meelde, et kik lhkekehad on ohtlikud ning igast kahtla-sest esemest tuleb teavitada numbril 112. Levinud arvamus, et mida roostesem ja kehvemas seisukorras lhkekeha, seda viksemat ohtu see endast inimesele kujutab, ei ole kindlasti ige. Ka pealt-nha vananenud ja kahjutu lhkekeha vib liigutamisel plahvatada ning taga-jrjed on surmavad.

Demineerijate jaoks ei ole valesid vljakutseid, isegi kui ese ei osutu lh-kehaks, on selle kontrollimiseks igem kohale kutsuda spetsialistid. Karta ei maksa, valevljakutse eest karistust ei jrgne.

Pomm(i)uudis26. mrtsil 2015 kella 13.30 ajal tuli teade lhkekeha leiust Tartu linnas Kuu tnaval, kus pinnasetdel leiti 150-milli-meetrine esimese maailmasja aegne mrsk. Mrsk oli vl-jatulistatud, aga sel puudus stik, mille asemele oli pandud transpordikorgisarnane element. Mrsk on kll esimese maailmasja aegne, kuid neid kasutati ka teises maailmas-jas. Leid transporditi Kardla hvituskohta ja tehti kahjutuks.

26. mrtsil 2015 kella 13.30 ajal tuli teade lh-kekeha leiust Tartu linnas Kuu tnaval, kus pinnasetdel leiti 150-millimeetrine esi-mese maailmasja aegne mrsk. Mrsk oli vljatulistatud, aga sel puudus stik, mille asemele oli pandud transpordikorgisarnane element. Mrsk on kll esimese maailmasja

aegne, kuid neid kasutati ka teises maailma-sjas. Leid transporditi Kardla hvituskohta ja tehti kahjutuks.

Jaan Malin, karlovlane Vike-The tnavalt:

Pressiteade tleb, et 26. mrtsil kell 13.30 tuli teade lhkekeha leiust Tartu linnas Kuu tnaval. Lahtiseks jb aga mitu k-simust. Esiteks ei saa me teada, kust ja kuidas teade tuli. hes teises spetsialis-ti tpsustuses on kirjas, et mrsk oli vl-jatulistatud. Seega viks kahtlustada, et kedagi tulistati. Puusalt? Mrsk ole-vat olnud lhkemata ja ka pssirohuta. No kui leitu oli lhkekehana stu, pole vast mtet rkida uudispommist ega pommuudisest.

Kui vtame toeks Astroloogilise abi-mehe, siis selgub, et sel kuupeval ja kel-laajal oli Kuu pilves, mistttu olukord

on tavaprasest hmasem. Tenoselt just see astroloogiline seik on phjus, miks I maailmasjaks Inglismaal toode-tud mrsku kasutas nukogude sjavgi alles II maailmasjas. Taevasse lennutati ta srase hooga, et maa ple naasmist tuli oodata le 60 aasta.

Nagu pressiteates eldakse, tuleb olla siiski ettevaatlik. Sest kunagi ei tea, mil-lisest luuavarrest pauk tuleb. Mnikord plahvatavad isegi lhkekehad. Lisaksin, et pommi sisse ei maksa ehitada pesukui-vatusruumi (kui vaadata pommi lbili-get, siis srane kiusatus tekib).

Nii kis mrskude tootmine mdunud sajandi esimeses pooles. Allikas: Psteamet

Umbes selline see nne tnavalt leitud pomm oligi. Allikas: Psteamet

Kirev KARLOVA26

PHI 250 g kpsist75 g vid

TIDIS200 g Philadelphia toorjuustu 200 g mascarpone juustu 100 g hapukoort 100 g kohupiimapastat 50 g suhkrut 4 muna 100 g tumedat okolaadi25 g kohvikoort

KATE 100 g kohvikoort150 g tumedat okolaadi50 g vid

Vta 26-sentimeetrise lbimduga koogi-vorm. Purusta kpsis, sulata vi, sega need omavahel. Kata tugevalt surudes koogivormi phi htlase kihiga.

Seejrel valmista tordi tidis. Selleks sega ksitsi kik piimatooted, lisa munad ja suh-kur. Sulata okolaad ning lisa kohvikoor. Vala see segu eelnevalt segatud toorjuustumassile, sega tidis htlaseks ja vala vormi. Kpseta 30 minutit 150-kraadises ahjus.

Kui kook on jahtunud, lisa kate. Sulata okolaad ja vi ning lisa koor. Vala tekkinud segu koogile. Lase koogil jahtuda. Hoia kook klmikus, kuni see on kenasti tahkunud.

Head nautimist!

Teie Anna Edasi

okolaadi-toorjuustutortRetsept Anna Edasi kohviku perenaiselt Birjo Urbaselt

Foto

: Koh

vik

Ann

a Ed

asi

Kirev KARLOVA26 Kirev KARLOVA 27

Tahtmata teha Kirevas Karlovas vhimalgi mral reklaami hele kirjastusele seda ilmselt pole sel ettevttel tarviski osundan siiski hele kitsaskohale: nimelt on seni kirjutamata Minu Karlova raamat. Isegi pris pikka aega Karlovas elanud lastekirjanik Mika Kernen pani samas sarjas kirja hoopis oma Supilinna muljed.

Kirev Karlova otsib minu KarlovatTarmu Kurm Eha tnavalt

Siinsete ridade eesmrk ongi innustada mnda lehelugejat selle peale mtlema ja vahest isegi mitte ainult mtlemise-ga piirduma. Et see ei jks thipaljaks soovituseks, siis hivan tki lehepinnast, et pelgalt nitematerjalina mned ligud kirja panna. Mina kirjutaksin ilmselt Karlova inimestest ja majadest. Ja kui need kaks asja kokku panna, siis ei pse ka sellisest mistest nagu t. Ja muidu-gi ei saa hakkama viitamata klassikutele.

Tulime abikaasa ja pisipojaga Karlovasse 11 aastat tagasi. Tulime teist-moodi kui Krt ja Andres Vargamele Tammsaare raamatus tulid nemad ju otsima oma kohta, kus teha td ja armas-tada, esimest nad oskasid, teist mitte. Meil oli vist vastupidi, esimest pidime ppima (peab tunnistama, et ega ikka ei oska veel hsti), teine tuli ja tuleb siiani pris kenasti vlja.

Niisiis: majad ja t. Tepoolest, Karlovaga seostub kigepealt remont, mida me ju teha ei osanud. Ja sellisel vii-sil, sstvalt renoveerides, nagu tahtsime, ei osanud toona eriti keegi. Vi vhemalt ei leidnud me oskajaid les. Ja siis pidi-megi ennast ja natuke ka teisi, ehitusme-hi, veidi harima ja koolitama.

Karlovas ei peeta remondi all ldjuhul silmas pahteldamist vi tapeedivahetust. Paradoksaalsel kombel vis meie esialgset tegevust sstmise asemel pidada pigem lammutamiseks. Meie vikesest majast ji jrele vaid keskmine osa seinast, laeta-lad ja mned sarikad. Ainuksi ahju-sid igaks juhuks toonitan, et kui vhegi vimalik, siis rge kodus nii jrele teh-ke, aga meie majas olid kttekehad ties-ti amortiseerunud oleme Karlova kahes kodus lhkunud rohkem, kui algaja pott-sepp ehitanud. Kummalisel viisil pakub lhkumine isegi teatavat rahuldust, ju on inimene ikka mingil mral destruktiivne ja krsitu olevus ning sellel tegevusel on kiire silmnhtav tulemus. Nii juhtuski, et ruumijaotus muutus kardinaalselt: kuna-gisse vannituppa mahtus ra vaid praegu-ne kaminahi, ajaloolisesse magamistuppa vannituba ja kolmest toast ning hest k-gist saime kokku avatud elutoa.

Vastupidiselt mnele teisele linnaosale sobivad paljud Karlova majad ka suveko-duks. Vhemalt mina olen judnud selle tdemuseni. Mulle meeldib kui talveko-du ja suvekodu on vimalik hitada, sgi-sest ning kevadest rkimata. Suvekodu ei pea tingimata asuma saja kilomeet-ri kaugusel ja selle suurus ei pea olema tingimata kmme hektarit. Peva tnava toredad majad ehitatigi ju kunagi suvi-tamiseks, miks ei viks ka praegu osa suvest Karlovas veeta? Karlova roheli-sed aiad annavad vikese aiakujundusliku pingutuse tulemusena selleks suureprase vimaluse. Kohe, kui meie pikesevae-ses kliimas ilm ilusaks muutub, ei pea nappe pikselisi tunde veetma autos suvemaja poole sites, vaid saab kohe juturaamat kes ilma srgita ue astuda ja nautima hakata.

hesnaga, majade-le ja tle phendaksin ma pris mitu peatk-ki. Niteks ks peatk-kidest oleks sellest, kuidas hundinuiavill savikrohvitud kgiseinas kasvama hak-kas, teine sellest, kuidas korstnaehitajast naabrimees phapeva hommikul lbi lae meile voodisse kukkus, kolmas ...

Nd inimesed. Maailmas ei ole mitte midagi huvitavamat kui inime-sed. Kindlasti kehtib see meie esimese Karlova kortermaja elanike kohta. Ma viksin liialdamata kige nende iseloo-mustamiseks kasutada livrret. Niteks elas seal maailma no olgu tleme siis Karlova kige toredam ksitmjast vikeettevtja, seal elas ka kige ande-kam noor lavastaja. Samuti kige suurem alkoholi-, sigareti- ja uinakusber ning kuna sageli avaldusid need kolm smpaa-tiat tal korraga, siis juhtusime hel peval olema tunnistajaks, kuidas ta viskas teise korruse aknast vlja kige suurema ple-va teki, mida ninud oleme.

Toredaid ja erilisi inimesi on mistagi meie Karlova-elus ka praegu. Niteks kib meil sageli saunas sber, kes mngib leili-ruumis kuumust trotsides parmupilli vi

vilet. Esmapilgul vib see tunduda sna thtsusetu pisiasjana, aga kui manada sil-me vi ieti krvade ette mnes ujulas vi spordiklubis seintesse integreeritud kla-ritest kostuv Power Hit Radio, siis saate erinevusest aru. Karlovas on saunas elav muusika. Ja Karlovas on kahtlemata ela-vad inimesed. Niteks, kui pidasime paari aasta eest saunas sbra poissmeestehtut, siis ei pidanud ta meie mahitusel paljuks ka hommiku hakul ilma riieteta Karlova jooksu ette vtta, lbides muuhulgas selliseid sna rahvarohkeid tnavaid nagu Vru vi Kesk.

Karlova inimeste peatkis ei saa ilm-selt mda sellest, et Karlova on vi-

kekod a n l i k u m k u i teine tuntud agulirajoon Supilinn. Ja vikeko-danlust pean ma silmas positiivses kontekstis: me ei ole oma vikese maailma tttu kuidagi piiratud. Pigem vastu-pidi. Karlova on ju suur puust linn, mis asub juh-

tumisi vikese Tartu linna sees. Teiseks on Karlova heterogeensem ja oma haju-sate piiride tttu vhem terviklikum kui Supilinn. Ja see peegeldub ka elanikkon-nas, kellest kirjutamiseks leidub ainest Karlovas kllaga. Ja kllap leidub ka neid, kes kirjutaksid.

Klassikaline viis oma kirjatkk lpe-tada on naasta alguse juurde. Kireva Karlova meelest viks Karlova kirevust ja kiremisi aastas korra ilmuva ajalehe ja kogumiku Kirju Karlovast krval kajastada veelgi phjalikumalt ja miks mitte ka isiklikumas vtmes.

Vikekodanlust pean ma silmas positiivses kontekstis: me ei ole oma vikese maailma tttu kuidagi piiratud. Pigem vastupidi.

Esmaspev, 11. maiKESKKONNAPEV

16:0017.0018.0018.0021.0020.30

Lemmikloomapev loodusmajas Lille 10Tegevused kogukonnaaias. Kogunemine Salme 1a taga staadioni servasMT Vanaajamaja ja SRIK-i nidisnustamine Kuidas restaureerida puithoonet. Kogunemine Salme 5 eesTeemahtu Karlova liiklusest ja parkimisest Tartu loodusmajas, Lille 10Nahkhiirehtu. Kogunemine Anna Edasi ees, The 20.

Teisipev, 12. maiKUNSTIPEV

15.0016.0020.00

16.0021.0018.0018.0019.4520.45

Loodusmaja talveaias juhendaja npunidete jrgi joonistamine, Lille 10Tartu likooli maalippetooli ja Tartu Krgema Kunstikooli skulptuuriosakonna pilaste tde nitus. Tartu kunstikooli hoovis, Eha 41Avatud Tartu Kunstikooli trepigalerii ja klaastorn, Eha 41Anne Parmasto nituse avamine Mikkeli Galeriis, The 39Ringkik Karlova kunstis . Kogunemine Karlova misa ees, Salme 2D. Raamatu Karlova kunstis esitlus. Tartu kunstikool, Eha 41, ruum 219.

Kolmapev, 13. maiRNNUPEV

7.00 10.00

15.0016.3017.0018.0019.3019.00

Tartu Loodusmaja linnukool. Algus Tartu Loodusmaja eest. e-arvutipetustund algajaile: Digiallkirjastamine. ID-kaardi vimalused arvutis. Tartu Forseliuse koolis The 103, ruum 309 Taaskasutus- ja tehnikaringi avatud ringitund. Tartu loodusmaja, Lille 10 Ornitoloogiaringi avatud ringitund. Tartu loodusmaja, Lille 10Sinimaniseele regilaulupituba. Kohvikus Anna Edasi, The 20. Rattatuur Karlova Ehe, kogunemine Anna Edasi ees, The 20Ekskursioon Nukogudeaegne Karlova, kogunemine Anna Edasi ees, The 20Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda kontsert Kaugel kaugel kus on minu kodu Karlova teatris, The 66

Neljapev, 14. maiKOHVIKUTEPEV

14.0015.0016.00 18.0017.0022.0018.0017.0020.0020.30

Pneva foto jaht Tunne Karlovat 7. - 8. klassi pilastele. Algus: Karlova misa ees, Salme 2DLasteansambel Kaval Ksi kavaga Hiir rtsepaks Kohvikus Anna Edasi, The 20Ansambel Aroonia vokaaltantsuline luulemng Hingelind! Kohvikus Anna Edasi, The 20Karlova Teatrikohviku lahtiste uste pev ja lhikontserdid kell 1821, The 66Heategevuslik loodusteemaline mlumng. Tartu loodusmaja, Lille 101. Karlova Kross, rattakross Salme tnava staadionil ja selle mbruses.Kuurikino (kohad tpsustuvad)

Loodusluuletund Tartu Loodusmajas, Lille 10Noortehtu Kirik keset kla Salemi kirikusRingkik Kirjanduslik Karlova. Kogunemine Anna Edasi ees, The 20Eharoosa kirjandushtu, Eha 31 hoovis

Reede, 15. maiKIRJANDUSPEV

16.0018.0018.0019.3019.45

Laupev, 16. maiKARLOVA PEV

10.00

10.4511.0011.4517.00

13.0014.3018.0020.00

11.0016.00

Rongkiguliste kogunemine Karlova Sadamas (Rebase 18), Karlova sadamakapten tutvustab uut sadamat, avatud on kohvikTervitame puhkpilliorkestriga Supilinna sprade saabumist sadamasseRongkik algusega Karlova sadamast, Rebase 18Karlova Peva peomelu loomemajanduskeskuse ja loodusmaja pargialal, Lille 10

Laval laulavad, tantsivad, trallivad ja tembutavad Karlova koolide pilased lasteaiast muusikakoolideni lastest tiskasvanuteni! Lavalaudadel keerutavad stuudio Duende flamenko- ja khutantsijad, rkatuvad Muusikakoda, Paul Neitsov kitarril, Tartu Parmupilliaktiiv, Muusikakool Helivlu, ansambel Kiiora, Tartu I muusikakooli fldi- ja klarneti kollektiivid ning peva rokib rajuks Glamuuransambel Kasemahlake.

Platsil ttoad ja laat: Harjutusi kehale ja vaimule! Saab ka sa, juua ja meisterdada! SRIK petab ukse restaureerimist, ttuba juhendab Jri Reemann. Lisaks muudki pnevad ttoad!

Tartu Loodusmaja aga lausa pakatab tegevustest tule vaata, kuidas prgi saab sor-teerida vi vta kaasa oma ratas, mida parandada!

Tnaval tuuritab Tartu lipilasteater!

Laupevane joonistusstuudio Tartu kunstikoolis, Eha 41Karlova Vaarid kontsert Karlova teatris, The 66Lkkehtu Rebase sadamas

Kontsert-jumalateenistus Salemi kirikus koos Credo-Allika kammerkoorigaPillide proovimise piknik Tartu I muusikakeskkooli hoovis, The 5

Phapev, 17. maiKONTSERDIPEV

KARLOVA PEVADE KAVA 11.17. mai 2015

Toetajad: Tartu LinnavalitsusTartu Kultuurkapital

Kirev Karlova vljaandja Karlova SeltsToimetus: Kristina Kurm, Ahto Klvet, Toomas LiivamgiKeeletoimetaja: Marika Kullama

Kava vib muutuda.TPSEM RITUSTE INFO: WWW.KARLOVA.EE

Kujundus: Maris KaskmannEsikaanefoto: Toomas Liivamgi Trkk: BookmillISSN 2228-2025